"Kui tahame Pariisi kliimaleppe eesmärke täita, peame suutma vähendada oma süsinikuheitmed iga kahe aasta kohta sama palju, kui kahanesid emissioonid koroonapiirangute ajal. Selleks tuleb kasutada aga hoopis teistsuguseid lahendusi," sõnas Corinne Le Quere, Maailma Süsiniku Projekti üks juhtivteadlastest ning Ida-Anglia Ülikooli kliimamuutuste ja kliimapoliitika professor.

Le Quere on hoidnud riikide tegudel ja lubadustel silma peal alates leppe sõlmimisest. Hiljuti ilmunud analüüs viitab, et lubaduste täitmiseks peaksid vähenema CO2 heitmed seninähtust kümme korda kiiremas tempos. Kui seni on neid kärbitud aastas keskmiselt 0,15 miljardi tonni võrra, siis temperatuuritõusu 1,5 °C piiramiseks peaksid küündima kärped käesoleval kümnendil 1,5 miljardi tonnini. Eesmärgi täitmata jätmisel võivad hakata kliimamudelite põhjal vee alla jääma mitmed Vaikse ookeani saareriigid.

Professori sõnul on kliimaleppe kasulik mõju siiski juba näha. "Riikide jõupingutused hakkavad vilja kandma, aga need ei ole veel piisavalt suured. Sõnad pole tegudega kooskõlas ja paljude riikide heitmed kasvavad endiselt," lisas Le Quere. Uurimise alla võetud 216 riigist võis näha seda 150-s.

Eeskätt pole suutnud majanduskasvu CO2 emissioonidest lahti haakida madalama ja keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid. Majanduslikult edukamates maades oli olukord parem – 36 riigist suutis oma heitmeid aastatel 2016–2019 vähendada 25.

Näiteks vähenesid need Suurbritannias 3,6 protsenti, Euroopa Liidus 0,9 protsenti ja USA-s 0,7 protsenti. Teadlased rõhutavad, et seda võis näha isegi juhul, kui võeti arvesse sissetoodud kaupade tootmiseks kulutatud süsinikuga. Le Quere sõnul võib kirjutada selle laiematele muutustele majanduse struktuuris. Näiteks suleti söeelektrijaamu ja suurendati taastuvenergia osakaalu.

Suurtootjast Hiina süsinikuheitmed kasvasid samal ajaperioodil 0,4 protsenti, tähelepanuväärsena küündisid need aastatel 2011–2015 6,2 protsendini.

Eesti CO2 heitmed vähenesid aastatel 2016–2019 analüüsi põhjal 1,5 protsendi ja Leedus 0,3 võrra. Soome emissioonid vähenesid veel rohkem – 2,4 protsenti. Läti emissioonid kasvasid aga 0,6 protsendi võrra.

Pandeemia mõju
Analüüsi põhjal vähenes COVID-19 pandeemia tõttu möödunud aastal CO2 heitmete hulk 2,6 miljardi tonni jagu. Nõnda jäi nende koguhulk 2019. aastast ligikaudu seitse protsenti väiksemaks. Kõige suuremat langust märgati rikastes ja madala sissetulekuga riikides. Keskmisest kõrgema sissetulekuga maades oli langus tagasihoidlikum.

Käesoleva aasta jaanuariks olid need nii vaesemates kui ka keskmisest kõrgema sissetulekuga riikides taas peaaegu sama suured kui aasta varem.

"Seda võis oodata. Pandeemia sundis meil oma käitumist muutma, kuid see oli ajutine ja andis meile vaid hingetõmbeaega. Fossiilkütuste kasutamiseks mõeldud taristu on endiselt alles," märkis Corinne Le Quere. Kõige rohkem vähenesid CO2 heitmed eriolukorra ajal väiksema autokasutuse arvelt. Inimesed jäid koju ja vähenes ka kaupade transport. Oma osa oli ka tööstustoodangu ja elektri tootmise vähenemisel.

Professor ennustas, et käesoleval aastal on heitmed juba taas suuremad. "Iseasi on see, kas need tõusevad endisele tasemele kohe ja järsku või aeglasemalt mõne järgmise aasta jooksul," sõnas Le Quere. Püsivalt hakkavad need tema sõnul langema vaid juhul, kui riigid arvestada kliimaeesmärkidega ka kõigi oma teiste poliitikate kujundamisel ja investeeringute tegemisel.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.