Energiatehnoloog: kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkiviga
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide järgi peaks Eesti olema 30 aasta pärast kliimaneutraalne. Kuna suur osa Eesti süsinikuheitest tuleb põlevkivitööstusest, on tööstuse sulgemise kõrval teine võimalus süsihappegaas kinni püüda ja taaskasutada, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.
Konist ütles saates "Uudis+", et süsiniku kinnipüüdmiseks on kolm erinevat lähenemist. Esiteks võib süsiniku eraldada enne põlemist ehk enne, kui energiatööstus seda kasutada jõuab. Teiseks saab süsiniku välja võtta tootmisprotsessi käigus, osalise CO2 eraldamisega. Kolmas võimalus on järelpüüdmine. "Meie uuringu kontekstis tuligi kõik kolme võimalust vaadata," sõnas professor. "Lähteülesandes oli meil püstitatud eesmärk, et tuleb valida tehnoloogia, mis on järgneva viie aasta jooksul rakendatav."
Uuringu tulemusel jõudis Konist koos kolleegidega järeldusele, et Eestile sobiks kaks tehnoloogiat. Esiteks võiks siin püüda süsinikku protsessi ajal ehk põletada hapnikurikkamas keskkonnas. Teiseks võiks Eesti põlevkivitööstus püüda süsihappegaasi ehk CO2 kinni pärast tootmist seda neelava amiiniprotsessiga. "Need on tehnoloogiad, mida on võimalik viie aasta jooksul rakendada ka olemasolevatele kateldele," märkis Konist. See ei tähenda, nagu tehnoloogiad muudkui edasi ei areneks.
"Uuringu lõpptulemus on tegelikult see, et kliimaeesmärgid ja -neutraalsus on meil saavutatavad ka põlevkiviga," ütles professor. Ta selgitas, et kui praegu tekib ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmise käigus 1000 kilogrammi süsihappegaasi, siis järelpüüdmist kasutades kukuks see kogus 169 kilogrammile. Kui järelpüüdmisele lisada ka hapnikus põletamine, eralduks sama energiakoguse tootmisel kõigest 146 kilogrammi CO2-e.
Konisti sõnul näitas uuring muu hulgas sedagi, et kui kütusena kasutataks poolenisti biomassi, saavutataks põlemisel negatiivne süsinikuheide. Tõsi, seda vaid poliitika vaatepunktis. "See, et biomassi põlemisel CO2 tekib, on selge, aga lihtsalt poliitiliselt on kokku lepitud, et me käsitleme seda kui mittetekkivat CO2 heidet," selgitas uurija.
Ta lisas, et Eestis on kasutamata jäetud teinegi süsinikuheite vähendamise võimalus. Nimelt saaks põlevkivitööstuse tuhka kasutada tsemendi aseaine või toormaterjalina. Konisti sõnul väheneks sel moel CO2 tootmise intensiivus ja mis olulisemgi, tsemendi jaoks jääks uued mineraalid kaevandamata ning tsemendiahjudes uus CO2 tekitamata.
Elektri hind kerkib igal juhul
Alar Konisti uuring näitas, et praegu ei tasu süsinikupüüdmise tehnoloogiad ennast majanduslikult ära. Uurija juhtis samas tähelepanu, et majanduslikus mõttes on iga samm rohelisuse poole kulukas. "Kui meil on eesmärk saavutada kliimaeesmärke, siis peamegi juba täna ümber mõtestama, et see on kulu," ütles ta.
Praegu läheks ühe tonni CO2 kinnipüüdmine maksma umbes 80 eurot. Konisti sõnul on süsihappegaasi kvoodihind kerkinud aga mõne aastaga 15 eurolt rohkem kui 40 eurole tonni kohta. See viitab, et CO2 heitmete hinna kerkides on süsinikupüüdmine juba lähitulevikus konkurentsivõimeline.
Kuigi püüdmine pole praegustes majanduslikes tingimustes tasuv, tuleb Eestil Konisti sõnul mõelda sellelgi, et ka alternatiivsed energiaallikad kergitavad moel või teisel tulevikus elektrihinda. "Unistust, et energia läheb tulevikus odavamaks, ei ole mõtet küll hellitada. Tegelikult me peame täna juba aru saama, et energiahinnad tulevikus kasvavad ja kasvavad kaunis oluliselt," sõnas ta.
Üks Konisti uuringu järeldus oli veel, et kinnipüütud CO2-e võiks ladustada Põhjamere alla Norra ranniku lähedal. "See on kõige realistlikum. Need CO2 kogused, mis tekivad, on ikkagi suured ja nii suures mahus süsinikdioksiidi kasutamine täna ei ole veel sellises arengufaasis, et me saaksime kõik kohe kasutusse võtta," põhjendas ta.
Uuringu valguses soovitas Konist, et Eesti võiks juba praegu hakata Euroopa Liidu innovatsioonifondist püüdmistehnoloogiatele rahastust taotlema. Mida väiksem oleks toetuste abil Eesti alginvesteering, seda majanduslikult tasuvam oleks meile uus tehnoloogia.
"Ükstapuha, mida me teeme, elekter ikkagi lähebki kallimaks," sõnas Konist veel. Kuna elektritootmise võimused peavad olema esiteks juhitavad ja teiseks hoitaval sagedusel, on näiteks tuuleenergia tootmisel kasutusele võetud sünkroonkompensaatorid. Kuigi nende ainus eesmärk on hoida tuuleelektri sagedust, kergitavad need võrgutasu juba kümne protsendi võrra.
"Kui meil oleks võimalik võrgustabiilust hoida põlevkivikateldega, mis töötavad süsinikupüüdmise tehnoloogiate peal, siis oleks võimalik sünkroonkompensaatorid seisma jätta ja ka sealt on võimalik maksta natukene sellele energiale lisaks, et ta oleks majanduslikult konkurentsivõimelisem," kirjeldas Konist võimalikku tulevikustsenaariumit.
Alar Konist oli külas saates "Uudis+" 4. märtsil.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Uudis+". Küsis: Lauri Varik.
