Koroonakriis soodustab üleminekut taastuvenergiale

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonakriis on andnud poliitikule unikaalse lisamotivatsiooni, et lõpetada kõrge süsiniku jalajäljega elektri tootmin Autor/allikas: Tommy Clark/Creative Commons

Fossiilkütustel põhineva energiatootmise vähendamine on oluline võti kliimasoojenemise vastu võitlemisel. Värske uuring selgitab, kuidas Covid-19 pandeemiaga kaasnenud energiatarbimise langus aitab kiirendada liikumist rohelisema energia suunas.

Kui nõudlus energia järele langeb, siis esimesena lülitatakse välja just kivisöel töötavad elektrijaamad. Põhjus on lihtne – kivisöe põletamisega kaasnevad kulud on kõrgemad, kui taastuvallikatel põhinevate elektrijaamade käigushoidmine, kommenteeris uuringu juhtautor Potsdami kliimamõju uuringute instituudis töötav Christoph Bertram.

Seoses kivisöe vähenenud kasutamisega langes 2020. aastal energiatööstusest lähtuv süsinukuheide ligikaudu seitsme protsendi võrra. Kui vaadelda eraldi India, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikide energiatarbimist, siis võrreldes 2019. aastaga vähenes see kuulõikes kuni viiendiku võrra. See omakorda vähendas ühe kuu süsinikuheidet isegi kuni poole võrra. 

Jätkuva kriisi  tõttu võib eeldada, et üleüldine energianõudlus jääb käesoleval aastal 2019. aastaga võrreldavale tasemele. Kuna aina enam investeeritakse keskkonnasõbralikku energiatootmisse, tähendab see seda, et käimasoleval aastal toodetud fossiilenergia hulk on võrreldes 2019. aastaga väiksem, selgitas uuringu kaasautor Gunnar Luderer, kes samuti töötab Potsdami kliimamõju uuringute instituudis.

Luderer täiendas, et süsinukuheide võib uuesti saavutada pandeemia-eelse taseme üksnes juhul, kui peaks aset leidma äkiline energianõudluse kasv ja taastuvenergia osakaalu suurenemine jääb oodatust tagasihoidlikumaks.

Covid-19 pandeemia on niisiis oluliselt kahjustanud kivisöel rajaneva energiatööstuse positsiooni. Uuring näitab, et fossiilenergiasse investeerimine pole mitte ainult keskkonnale kahjulik, vaid see on ka majanduslikult riskantne, ütles uuringu kaasautor ja Potsdami kliimamõju uuringute instituudi direktor Ottmar Edenhofer.

Koroonakriis on andnud poliitikule unikaalse lisamotivatsiooni, et lõpetada kõrge süsiniku jalajäljega elektri tootmine, lisas Edenhofer.    

Uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: