Eesti mullastiku andmebaas toob aastakümnetega kogutud andmed argikasutusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ühe sentimeetri paksuse viljaka mullakihi tekkeks võib kuluda enam kui 500 aastat. Autor/allikas: Brian Johnson/(CC BY-NC-ND 2.0)

Eesti mullastikukaardil põhinev uus andmebaas ja kaardirakendus on hea lähtekoht nii põllumajandustootmise planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel kui ka elurikkuse taastamisel.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastel kulus andmebaasi EstSoil-EH loomiseks kaks aastat. Peale mullainfo sisaldab see veel maastikuparameetreid, mis võimaldavad saada täpsemat infot näiteks piirkonna maakasutuse ja nõlvakallete kohta. Samuti modelleerisid teadlased masinõppe abil mulla orgaanilise süsiniku sisaldust.

"See on oluline mulla viljakuse ja kvaliteedi näitaja ning mulla talitlemise seisukohalt ülimalt tähtis. Muld on maismaa ökosüsteemi suurim orgaanilise süsiniku varamu ja kliimaneutraalsuse saavutamisel on sellel võtmetähtsus. Seetõttu on oluline teada ja jälgida orgaanilise süsiniku varu mullas," selgitas Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover. Andmebaasi abil on edaspidi võimalik seda tõhusamalt teha.

Andmebaasi EstSoil-EH põhjal koostatud kaart. 

Mullastikukaardi korrastamise käigus loodud poolautomaatset metoodikat saab kasutada ka teiste riikide mullastikuandmetele lisaväärtuse andmisel. Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur Alexander Kmoch märkis, et mullastiku andmestik on tõenäoliselt üks kõige alahinnatumaid ja samas üks keerulisemaid keskkonnaandmestikke.

"Mullastiku andmeid on väga keeruline ja kulukas koguda, kuid samas on mullateke ökosüsteemi põhiprotsess ning mulla viljakusest sõltub meie toiduga varustatus. Seega tahame omada võimalikult head ülevaadet muldadest ja nendes toimuvatest muutustest," rääkis Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur Alexander Kmoch.

Aastakümnete jooksul kogutud andmed said korda
Eestis on muldade omadusi, viljakust, levikut ja kasutussobivust uuritud võrdlemisi põhjalikult. Süstemaatiline suuremõõtkavaline mullastiku kaardistamine Eestis sai alguse 1954. aastal (mõõtkavad 1:10 000 ja Kagu-Eestis 1:5000), kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusmaad. Selle tulemusel olid väikseimad mulla kaardistusüksused 2500 m2, mis on mullastiku andmete kohta väga täpne

Aastatel 1970–1980 kaardistati metsamaade mullastik, mis nõudis rohkelt ulatuslikke välitöid. Kogu Eesti maismaad kattev mullastikukaart (mõõtkavas 1:10000) digiteeriti 1990. aastate lõpus ja see sisaldab enam kui 750000 andmebaasikirjet. "Eesti mullastiku andmestik on nii oma detailsuse kui ka põhjalike välitööde poolest muu maailmaga võrreldes unikaalne. See loob eelduse asukohapõhiste maakasutusotsuste teadlikuks tegemiseks, olgu see siis põllu- ja metsamajanduses või muldade süsiniku sidumise võime hindamisel, arvestades kliimamuutusi," rääkis Astover.

Avaandmetena Maa-ameti geoportaalis saadaval olevat andmestikku on pärast selle digiteerimist korduvalt korrastatud. Seni on see olnud aga automatiseeritud päringuteks üsna ebasobiva ülesehitusega, mistõttu on mullastikukaardi automatiseeritud kasutamine olnud piiratud. Näiteks oli muldade nimetus ja lõimis esitatud erialaspetsiifiliste tekstiväljadena, mis ei võimalda numbrilisi väärtusi, näiteks savi osakaalu, lihtsalt tuletada ega ka andmeüldistusi teha.

Esialgse andmete uurimise käigus leiti näiteks, et mullastikukaardi seletuskirja 120 mullanimetuse asemel olid need andmebaasis esitatud enam kui 7000 erineva tähisega. Sarnane probleem esines ka lõimise puhul, mistõttu polnud võimalik teha näiteks kiiret üldistust, kus on Eestis peamiselt savikad mullad või kus on ülekaalus liiv.

Töö tulemusel valmis teadusartikkel, mis avaldati valdkonnas hinnatud ajakirjas Earth System Science Data.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: