Nii väidavad Corinne Le Quere Inglismaalt Norwichist East Anglia Ülikoolist ja ta kolleegid, olles analüüsinud selle aasta seniseid emissiooniandmeid ja võimalikke stsenaariume lähemateks kuudeks.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Climate Change, et inimkond paiskab tänavu õhku 4,2 kuni 7,5 protsenti vähem süsihappegaasi kui mullu. Varem ennustati tänavuseks aga ühe protsendist kasvu.

Teadlased väidavad 7. aprillini kogutud andmete põhjal, et maailmas kehtestatud piirangute ajal on päevane keskmine emissioon langenud mullusega võrreldes 17 protsenti. Viimati oli see nii madal aastal 2006. Langus on teadlaste sõnul igal pool üle maailma üsna ühesugune.

Samas sedastavad Le Quere ja kolleegid, et pikemas plaanis ei mõjuta tänavune süsinikulangus üleilmset soojenemist kuigi märgatavalt.

Ühe möödunud aastal avaldatud uuringu järgi peaks selleks, et saavutada Pariisi kokkuleppe järgne temperatuuritõusu piirdumine 1,5 kraadiga, langema süsihappegaasi emissioon sel kümnendil igal aastal 7,6 protsenti.

See on aga isegi veel suurem langus kui koroonakriis Le Quere töörühma arvutuste järgi tänavu tõenäoliselt toob.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.