Soe kliima võib venitada põhjapoolkera suved sajandi lõpuks pooleaastaseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Juba praegu näeme igal aastal pikki kuumalaineid ja metsatulekahjusid. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Kliimamuutuse mõju on sedavõrd suur, et 2100. aastaks võivad põhjapoolkera suved kesta kuni kuus kuud, leidsid Hiina teadlased.

Pool aastat kestev suvi ei tähenda pikemat võimalust päikese käes peesitada, vaid muudab järsult inimeste tervist, põllumajandust ja elusloodust. Kui praegu võib soojem ilm kõlada meeldivalt, siis hapras tasakaalus ökosüsteeme võivad muutused aastaaegades ja temperatuuris märkimisväärselt räsida, vahendab ScienceAlert.

Hiina teadlaste värske uuringu järgi ootavad inimkonda ees üha tõsisemad tagajärjed, kui kliima praeguses tempos soojenemist jätkab. Juba praegu näeme igal aastal pikki kuumalaineid ja metsatulekahjusid ning toiduahelat mõjutavat rännet.

Hiina Teaduste Akadeemia füüsilise okeanograafi Yuping Guani sõnul muutuvad suved kliimamuutuse tõttu üha pikemaks ja kuumemaks, talved aga lühemaks ja soojemaks. Üha rohkem on tema sõnul kuulda ebatavalisi ilmaennustusi: näiteks räägitakse libakevadest ja maikuu lumest.

Eesti lähituleviku kliima kohta on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson märkinud, et see muutub aina merelisemaks. See tähendab, et merel tekkivad võimsamad tormid, mille mõju tungib üha sügavamale mandrile. Eesti suved muutuvad sestap üha jahedamaks ja tuulisemaks.

Talved võivad meil kujuneda aga tormisemaks ja jäävabaks, mis omakorda suurendab rannapurustuste ohtu. Tallinna Tehnikakõrgkooli kaasprofessor Agu Eensaar täheldas 2005-2019 aastate andmete põhjal sedagi, et Eesti keskmine suvine õhutemperatuur pole sel sajandil kasvanud.

17 ohtlikku uut suvepäeva

Hiina uurimisrühm vaatas läbi igapäevased kliimaandmed aastatest 1952–2011. Nad märkisid igal aastal neljandiku kõige soojemaid päevi "suveks" ja neljandiku kõige külmemaid päevi "talveks".

Analüüs näitas, et suvi pikenes uuritud aastatel keskmiselt 78 päevalt 95 päeva pikkuseks. Samas ajavahemikus kaotas talv oma algsest keskmiselt 76 päevast kolm päeva. Suve pikenemise arvelt jäi kevad üheksa ja sügis viis päeva lühemaks. Aja jooksul nihkusid kevade ja suve algus varasemaks ning sügise ja talve algus lükkusid edasi.

Järgmiseks mudeldas uurimisrühm Maa kliimat 21. sajandi lõpuni ja proovis mudeli abil muutuste käiku ennustada. Tuli välja, et suvi võib põhjapoolkeral sajandi lõpuks alata mai alguses ja lõppeda oktoobri keskel.

Asjade säärne käik on mitmel moel ohtlik. Näiteks võib allergiat põhjustav õietolm levida õhus pikemat aega. Samuti võib pikem suvi soodustada haigusi kandvate troopiliste sääskede laiemat levikut. Yuping Guan märgib samuti, et juba paljud varasemad uuringud osutavad aastaaegade nihkumisest tekkivatele olulistele keskkonna- ja terviseriskidele.

Alates 1952. aastast kogutud andmestik viitab veel, et ehkki aastaajad on enim muutunud Vahemere piirkonnas ja Tiibeti platool, ei jää muutuste mõjust arvatavasti puutumata ükski Maa piirkond. Ühel hetkel muutuvad planeedi ilmamustrid pöördumatult, hakates mõjutama ookeane ja nende alust pinnast.

Kui inimkond siiski suudab planeedi temperatuuritõusu pidurdada, vajame selleks uurijate sõnul võimalikult palju eelteadmisi.

Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Geophysical Research Letters.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: