Uuringu jaoks küsitleti 50 riigi elanikke ehk enam kui poolt maailma rahvastikust. Sealhulgas küsiti arvamust enam kui poolelt miljonilt alla 18-aastaselt ehk inimestelt, keda kliimamuutus enim puudutab.

Paljudes uuritud riikides oli tegu üldse esimese korraga, mil rahva arvamust kliimamuutuse kohta nii laialdaselt küsiti. Käesolev aasta on aga riikide kliimakohustuste mõttes pöördeline, sest ÜRO kliimateemalisel tippkohtumisel novembris ootavad ees otsustavad läbirääkimised.

Kaks suurt küsimust

UNDP kavandatud küsitluses pidid osalejad vastama küsimusele, kas kliimamuutus tähendab nende jaoks üleilmset hädaolukorda. Samuti küsiti neilt, kas nad toetavad 18 peamist kliimapoliitikat kuues valdkonnas: majanduses, energeetikas, transpordis, toidu tootmises ja põllumajanduses ning looduse- ja inimeste kaitse valdkonnas.

Küsitlustulemused näitavad, et sageli ootavad inimesed praegusest palju laiemaid kliimapoliitikaid. Näiteks kümnest kõige saastavama energiasektoriga riigist kaheksas pooldab enamik inimesi pigem taastuvenergiat. Viiest kõige saastavama maakasutuse muutusega riigist neljas toetab enamik inimesi metsa- ja looduskaitset. Kümnest kõige linnastunumast riigist üheksas soovib suurem osa küsitletuid, et elektrisõidukeid ja jalgrattaid kasutataks senisest rohkem.

UNDP juhi Achim Steineri sõnul näitavad tulemused selgelt, et kõikjal maailmas pooldavad inimesed rahvusest, vanusest, soost ja haridustasemest olenemata kiiret tegutsemist võitluses kliimamuutuse vastu.

Veelgi enam näitab küsitlus Steineri sõnul, millist käitumist inimesed oma poliitikakujundajatelt kliimakriisi ohjamisel ootavad.

Mobiilimängude õlekõrs

Uutmoodi küsitlus läkitati vastajate poole teele mobiilimängude võrgustike kaudu. Nii püüti saada vastuseid ka raskemini kättesaadavatelt inimrühmadelt, näiteks alla 18-aastastelt noortelt. Valimi vastuseid analüüsisid seejärel Oxfordi Ülikooli teadlased, kes tõid tulemustest esile erinevate vanuserühmade, sugude, haridustasemete eelistused kõigis uuritud 50 riigis, veavõimalusega +/- kaks protsenti.

Küsimus inimese toetuse kohta erinevate valdkondade kliimapoliitikatele näitas, et üldiselt toetavad inimesed kliimapoliitikaid. Kõige enam oodatakse kliimasõbralikke poliitikaid metsa- ja looduskaitse valdkonnas, mida pooldab 54 protsenti küsitletutest. Sellele järgnevad päikese-, tuule- ja muu taastuvenergia laialdasem kasutus 53 protsendiga ning üleminek kliima mõttes jätkusuustlikumale põllumajandusele 52 protsendiga. Pooled küsitletutest pooldavad veel lisainvesteeringuid rohelisematesse äridesse ja töökohtadesse.

Muu hulgas ilmnes küsitluses selge seos vastaja haridustaseme ja ootuste vahel. Kõigis riikides näevad väga paljud kõrgharidusega inimesed kliimamuutuses hädaolukorda. Seos kehtib nii vaesemates riikides nagu Bhutan ja Kongo Vabariik, kus kliimamuutust peab ohtlikuks 82 protsenti kõrgharituid, kui ka jõuakamates riikides, nagu Prantsusmaa ja Jaapan, kus vastavalt näeb kliimamuutuses ohtu 87 ja 82 protsenti kõrgharitud inimesi.

Oxfordi Ülikooli sotsioloogia osakonna professor Stephen Fisheri sõnul tõestas seni suurim kliimamuutuseteemaline rahvaküsitlus, et mobiilimängude võrgustikud on hea koht küsitluste tegemiseks. Seal jõuab küsitlus paljude inimesteni väga erinevates riikides. Fisheri sõnul näitab uuring, et inimesed tunnetavad kliimamuutuse ohtu palju tervamalt, kui seni arvatud ja paljud ootavad poliitikutelt tugevat ja laiahaardelist tegutsemist.

UNDP küsitluse tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.