Uuring: Eesti suvine keskmine õhutemperatuur pole sel sajandil kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Keskmiselt suvel õhutemperatuur ei ole kasvanud ehk plaanid Eestis apelsine ja banaane kasvatama hakata ei ole realistlikud,“ ütleb Eensaar. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Birgit Vaarandi

Viimase 15 aasta jooksul on Eesti suuremate linnade, Helsingi ja Stockholmi keskmised õhutemperatuurid kõikunud üsna ühtemoodi. Keskmiselt kerkis aasta keskmine õhutemperatuur neis linnades 0,43 °C kümne aasta kohta, selgus värskest uurimusest. Samas näitab pikem võrdlus, et Eestis läheb õhk soojemaks keskmiselt 0,6 °C sajandis.

"15 aasta jooksul on aasta keskmine õhutemperatuur muutunud üsna suures ulatuses ehk kuni 3 °C," ütleb Tallinna Tehnikakõrgkooli kaasprofessor Agu Eensaar, "samas kui erinevate linnade aasta keskmiste õhutemperatuuride maksimaalne erinevus oli 1,1 °C."

Eensaar kogus aastatel 2005–2019 ehk 15 aasta jooksul õhutemperatuuri andmeid seitsmest Läänemere-äärsest linnast: Stockholmist, Tallinnast, Helsingist, Narvast, Pärnust, Tartust ja Võrust. Ta analüüsis vaatlusandmete põhjal, kuidas on muutunud neis paigus päeva, kuu, aastaaja ja aasta keskmised pinnaõhu temperatuurid.

Aastad, aga päevad, kuud ja aastaajadki

"15 aasta keskmine õhutemperatuuride kasv piirkonnas oli 0,43 °C kümne aasta kohta, mis on praktiliselt sama suur kui perioodil 1980–2017," märgib Agu Eensaar. Samas näitab ta alloleval joonisel, et tegelikult kõikus keskmine temperatuur uuritud linnades aastati päris palju.

15 aasta keskmine õhutemperatuuride muutus uuritud linnades. Autor/allikas: Agu Eensaar/Atmosphere

Minnes täpsemalt väiksemate ajavahemike keskmiste muutuste juurde, olid näiteks päeva keskmised õhutemperatuurid Eensaare sõnul uuritud linnades üsna sarnased. Oma töös võrdles Eensaar Läänemere-äärsete linnade päeva keskmisi temperatuure Kesk-Inglismaa sama perioodi keskmistega ja tõdes, et sealgi olulisi erinevusi pole. 

"Kõikide päeva keskmiste õhutemperatuuride alusel ei ole uuritavatel linnadel kriitilist erinevust, välja arvatud Stockholm," toob Eensaar välja. "Samas polnud kriitilist erinevust Stockholmi õhutemperatuuridel Pärnu, Võru ja Helsingi õhutemperatuuridega."

Kuu keskmised õhutemperatuurid astusid seitsmes linnas samuti üsna ühte jalga. Kõige erinevamad olid need linnati kevadel aprillis ja mais. Samas olid kõigi linnade kuu keskmised temperatuurid aastati üsna erinevad, muutudes kuni 16°C.

Võrreldes Tallinna 15 aasta kuude keskmise õhutemperatuuriga oli Tartu, Võru ja Narva olukord läbi aasta üsna sarnane, eriti alates suve keskpaigast. "Suvel on Tartu ja Võru õhutemperatuurid kuni 1,5 °C kõrgemad kui Tallinnas," ütleb Eensaar suve alguse kohta. Teistest erines kuude keskmise võrdluses Stockholm, kus Atlandi ookeani mõjul oli kuu keskmine temperatuur muudest linnadest pea kaks kraadi kõrgem.

Mis puutub aastaaegadesse, muutusid õhutemperatuurid uuritud linnades erinevalt. "Kevadel pole olulist erinevust Narva, Helsingi, Tallinna ja Pärnu õhutemperatuuridel ning samuti Pärnu, Stockholmi, Tartu ja Võru õhutemperatuuridel," kirjeldab Eensaar. Suvel valitses umbes sama temperatuur Tallinnas, Stockholmis ja Pärnus ning omakorda Narvas, Helsingis ja Võrus. Sügisel astusid ühte jalga Tartu, Võru, Narva, Tallinn ja Pärnu ning teisalt Pärnu, Helsingi ja Stockholm.

"Ainult talve puhul on jaotuses kriitilise erinevuse alusel grupid kokkulangevusteta – külmema õhutemperatuuriga grupi moodustavad Narva, Tartu ja Võru. Stockholmis on kõige soojem ning vahepealse grupi moodustavad Tallinn, Pärnu ja Helsingi," võrdleb uurija.

15 aastat räägivad ilmast, 30 kliimast

Agu Eensaare sõnul 15 aasta jooksul väga drastilisi muutusi õhutemperatuuris tavaliselt ei teki. Siiski peab ta märkimisväärseks tõsiasja, et uuritud aastatel kasvas õhutemperatuur kõige kiiremini veebruaris, kuigi pikema aja vaates sellist muutust ei leitud. "Lühike ajavahemik ei lubagi teha väga usaldusväärseid järeldusi," ütleb ta.

Eesti ja ümbritsevate alade meteoroloogiline olukord sõltub Eensaare sõnul suuresti üleilmsetest teguritest. Need võivad areneda aga väga ennustamatult. "Vahet tuleb teha ilmal ja kliimal. Olgugi et toimub kliima soojenemine, siis ilm võib ikka minna külmemaks," ütleb ta ja lisab, et tänavune talv kinnitab öeldut. Olulist suvise õhutemperatuuri tõusu pole tema sõnul siiski lähitulevikus oodata: enamasti kasvavad temperatuurid kevadel ja sügisel.

Kui Eensaar käsitles õhutemperatuuri muutusi ühes kindlas piirkonnas 15 aasta jooksul, siis kliimamuutuste uurimiseks tuleks andmeid koguda vähemalt 30 aastat. "Kliima muutumise üks, aga mitte ainus näitaja on õhutemperatuuri muutumine pikema aja jooksul. Viimasel ajal on täheldatav keskmise õhutemperatuuri kasv, mida käsitletakse kliima soojenemisena," selgitab uurija veel.

Alloleval joonisel kujutatud õhutemperatuuri kasvu kiirenemine viimasel ajal oli üks põhjus, miks Eensaar Eesti ja lähiümbruse õhutemperatuure uurida võttis.

Õhutemperatuuride muutus aastakümne jooksul erinevatel ajavahemikel. Autor/allikas: Agu Eensaar/Climate

Õhutemperatuuri muutumine on uurija sõnul keeruline protsess, millel on palju omavahel seotud põhjuseid. Kasvuhoonegaaside emissioon on neist põhjustest üks peamisi. "Keerulistel probleemidel pole lihtsaid lahendusi. Seega tuleb probleemi mitmekülgselt uurida," sõnab Eensaar. Ta ise on niinimetatud kliima soojenemist uurinud just õhutemperatuuri muutuste kaudu.

Tookord leidis ta näiteks, et Tallinna aastate 1961-1990 keskmised õhutemperatuurid on muutunud väga palju, kuid pikas plaanis võib näha mõõdukat kasvu 0,6 °C saja aasta kohta.

Tallinna keskmiste õhutemperatuuride anomaaliad. Autor/allikas: Agu Eensaar/Climate

Kuigi Tallinnas kasvas õhutemperatuur pikas vaates aeglaselt, siis lühemate ajavahemike põhjal otsustades oli kasv palju kiirem. Aastail 1980–2017 kasvas Tallinna aasta keskmine õhutemperatuur juba 0,4 °C kümne aasta kohta. "See on oluliselt kiirem kasv kui globaalselt maakeral ja ka kiirem kui põhjapoolkeral," märgib Eensaar.

Õhutemperatuur ei muutu tema sõnul aga aasta vältel ühesuguse kiirusega. Nii näitas statistiline analüüs, et temperatuur kasvas kevadel märtsist maini ning sügisel ja talve algul. Samas pole südatalvel veebruaris ja suvel juunist septembrini olulist kasvu märgata. "Siit tuleneb järeldus, et keskmiselt suvel õhutemperatuur ei ole kasvanud ehk plaanid Eestis apelsine ja banaane kasvatama hakata ei ole realistlikud," võtab Eensaar mõtte kokku.

Uurija toob veel esile, et õhutemperatuuride analüüs põhineb statistikal. Seega annab see infot mingite temperatuuride tõenäolise esinemise kohta, kuid ei ütle, millal need täpselt esinevad. Statistika abil ei saa tema sõnul midagi täie kindlusega ära tõestada või muutuste põhjusi leida. Pigem aitab statistika muutusi hinnata. Muutuste põhjuste leidmiseks on Eensaare sõnul vaja katseid, kuid kuna meil on vaid üks planeet, ei saa midagi võrdlevalt katsetada. 

"Sellepärast on kliima muutuste põhjuslike seaduspärasuste väljaselgitamisel väga olulised teoreetilised matemaatilised mudelid," ütleb ta. Ilma ennustavad mudelid tema sõnul juba üsna hästi, aga aastakümnetesse ulatuvad täpsed prognoosid on praktiliselt võimatud sisendandmete ebatäpsuste ning atmosfääriprotsesside stohhastilisuse tõttu.

Agu Eensaar kirjutab keskmiste õhutemperatuuride muutustest ajakirjas Atmosphere.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: