Tundras suuri puid ei kasva, kuid tundrale iseloomulikke taimi, mitmesuguseid rohttaimi, samblaid ja samblikke, põõsaid, puhmaid ja kiduraid puidki on arvatavasti kõiki rohkem kui enne. Nii vähemalt võib järeldada ka juba varemgi tehtud väikese lahutusega satelliitpiltide, aga ka vahetult koha peal tehtud vaatluste põhjal.

Nüüd aga on Logan Berner Ameerika Ühendriikides Flagstaffis asuvast Põhja-Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsinud ka senisest täpsemate, umbes 30-meetriste pikslitega pilte, mille on teinud Landsati seeria seiresatelliidid.

Berner ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et ajavahemikus 1985–2016 on umbes 37 protsenti Euraasia ja Põhja-Ameerika tundraaladest läinud märgatavalt rohelisemaks.

Sajandivahetusest alates aga on kõige kiiremini rohenenud just kõige põhjapoolsemad tundrad.

Mõõtmised näitavad, et viimastel aastakümnetel on Arktikas ka keskmine õhu- ja maapinnatemperatuur tõusnud. Kõige rohkem ongi rohelust lisandunud just sinna, kus soojust, aga ka niiskust, on kõige rohkem juurde tulnud.

Kuid mitte kõik Arktika alad ei ole läinud rohelisemaks. Umbes viis protsenti Berneri ja ta kaaslaste uuritud aladest on läinud pigem pruunimaks. See viitab, et seal on taimestikku vähemaks jäänud.

Muutused Arktika taimestikus toovad uuringu peamiselt ameeriklastest ja soomlastest autorite sõnul kaasa ümberkorraldumist ka süsinikuringes, loomastiku koosseisus ja levikus ning inimeste maakasutuses, aga lisaks võivad need teha tundraalad ka põlengualtimaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.