Kliima soojenedes nihkub liikide levila pooluste suunas või kõrgemale mägedesse. Varem sobimatud piirkonnad on aja jooksul muutunud piisavalt sobivateks ning sellega koos on muutunud ka loomade käitumine ja sealne asurkonna suurus, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Kuigi linnud on võrreldes teiste loomadega väga liikuvad, ei suuda näiteks Soomes linnud optimaalse temperatuurinihkega sammu pidada. Soojenemine on seal liikide põhjasuunas levimisest kiirem. Lindude rändamine toob kaasa suvise ja talvise linnustiku erinemise. Kas aga temperatuuri muutus mõjub samamoodi nii pesitsejaile kui ka talvitajaile?

Aastatel 1988–2016 koguti Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel paljude harrastuslinnuvaatlejate abil Eesti haudelindude ja talvitavate lindude loendusandmeid. Praegu andmete kogumine jätkub. Andmed kaasati ka Põhja-Ameerika ja Euroopa linnustiku uuringusse, milles otsiti vastust, kuidas on viimaste kümnendite temperatuurimuutustele reageerinud suvine ja talvine linnustik. Uuringus kasutati 57 regiooni lindude loendusandmeid ning see hõlmas üle 1200 liigi ja üle 2,8 miljardi isendi.

Nii Põhja-Ameerika kui ka Euroopa linnustik on kliima soojenemisele reageerinud. Mida soojem, seda rohkem kohtab soojalembeseid liike (loe ka varasemat uuringut). Arvestades aga lindudele optimaalset temperatuuri, on muutused olnud suuremad talvitavate lindude seas. Suvises linnustikus on muutused väiksemad. Autorite arvates on selle põhjus lindude talvine suurem liikumisvabadus, sest talvel saavad linnud oludele reageerides sobivasse piirkonda liikuda, kuid suvel on nad seotud pesakohaga.

Euroopa linnustikus on suurenenud soojalembeste liikide osakaal, seda nii suvel kui ka talvel. Siiski näitavad andmed, et üldiselt kaldub mõlema maailmajao pesitsev linnustik temperatuurimuutustest nii-öelda maha jääma. Samas on Põhja-Ameerika talvitavate lindude mitmekesisus edestamas temperatuurimuutusi ning ka Euroopa linnud peavad talviste temperatuuridega paremini sammu. See viitab, et talvine linnustik reageerib temperatuurimuutustele oluliselt kiiremini suvisest linnustikust. Ka Eesti linnustik on muutustele reageerinud, sealjuures on talilinnustik muutunud nii-öelda soojalembelisemaks veidi enam kui suvine.

Kliimasoojenemine ei välista teisi muutuse põhjusi. Näiteks võivad muutused sõltuda liikide omadustest, mis maailmajagude vahel erinevad. Ka inimtekkelised tegurid võivad oluliselt regionaalset linnustikku mõjutada. Sellised tegurid on näiteks maakasutuse muutus või talvine toitmine, mis võib suurendada lõunapoolsema levikuga liikide ellujäämust ja soosida nende levimist põhjapoolsetele aladele. Autorid peavad võimalikuks, et just talvine toitmine on tegur, miks talilinnustik on muutunud kiiremini, kui seda ennustaks temperatuuride muutumine eriti Põhja-Ameerikas.

Oodatust kiiremad muutused talvitavate lindude seas tõstatavad teadlaste seas küsimuse, kas kliimamuutuste mõju-uuringute teraviku peaks suunama senisest enam pesitsusvälisele ajale. Reeglina keskenduvad senised vastavad uuringud lindude pesitsemisele (näide siin, siin, siin, siin).

Tulevaste uuringute abil on vajalik välja selgitada, millised liigid on muutuste eesotsas ning milline on elupaikade muutumise, talvise toitmise, küttimise, vaenamise või pestitsiidide mõju.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Animal Ecology.