Inimtegevuse laastav mõju ei oota meid üksnes tulevikus, vaid kogeme selle tagajärgi oma planeedil juba praegu. Sestap ühendasid 14 riigi teadlased jõu, et anda otsustajatele kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu.

Berni Ülikooli ning Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli juhitud suurima omalaadse rahvusvahelise uuringu põhjal selgus, et enam kui kolmandikku, täpsemalt 37 protsenti kuumast tingitud surmajuhtumitest aastatel 1991–2018 võib seostada inimese põhjustatud kliimamuutustega.

Mahukas uuringus vaatlesid teadlased varasemaid ilmastikutingimusi ja võrdlesid neid prognoosidega, kord lisades inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse mõju ja kord selle välja jättes. Nii suutsid uurijad inimtegevusest tingitud soojenemise ja sellega seotud tervisemõju hoida lahus looduslikest suundumustest.

"Võib arvata, et kui me kliimamuutuse aeglustamise või sellega kohanemise nimel ei pinguta, jätkab kuumast tingitud surmade osakaal kasvamist," ütles uuringu peamine autor, Berni Ülikooli kaasprofessor Ana Vicedo-Cabrera. "Seni on maailma keskmine temperatuur kerkinud umbes 1 °C võrra, mis on vaid väike osa sellest, millega meil tuleb silmitsi seista, kui kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimatu kasv jätkub," lisas ta.

Uuringus osales ka Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru, kelle sõnul mõjutab globaalne soojenemine meie tervist mitmel viisil. Samuti on kliimasoojenemine otseselt seotud kuumast tingitud suremuse ja haigestumuse kasvuga.

"Kliimatingimuste tulevikustsenaariumid ennustavad peale keskmise õhutemperatuuri ka erinevate äärmuslike ilmastikunähtuste sealhulgas kuumalainete sagenemist, mis toob kaasa rohkem nendega seotud terviseprobleeme. Seni pole aga üheski uuringus hinnatud, millises ulatuses on see mõju viimastel aastakümnetel juba esinenud," märkis Orru. Uurimistöös leidsid autorid kirjeldatud seosed ka Eestis. Siinsed muutused osutusid väga sarnaseks uuritud riikide keskmisele.

Ka Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud kliimamuutusi 21. sajandi suurimaks ohuks inimeste tervisele. Seda enam näevad teadlased vajadust tõenduspõhisuse järele. Kaasprofessor Orru esindab Eestit ka teadusprojektis ENBEL (ingl Enhancing Belmont Research Action to support EU policy making on climate change and health), mille eesmärk ongi anda sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Climate Change.