Kliimamuutus võib hiilida Eesti järvekalade toidulauale

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tuli välja, et angerjasaaki mõjutas kliimamuutus kaudselt veetemperatuuri ja sinivetikate kaudu. Autor/allikas: Alexei Poletaev/Flickr (CC BY-NC-SA 2.0)

Kliimasoojenemine mõjutab Eesti järvesid eeskätt talvel: enam ei saa ette ennustada, kas jääkate tuleb või mitte. Seetõttu pole soojeneva kliima mõju meie kaladele otsene, ent võib nendeni jõuda kaudselt muutunud toidulaua ja vee toitainesisalduse näol, selgus Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

"Eesti järvede olukord pole küll nii halb nagu näiteks lõunapoolsetes või Vahemere-äärsetes maades, aga on siiski halb," ütleb värske doktor Burak Öglü kliimamuutuse mõju kohta. Oma väitekirjas püüdiski ta mudeli abil välja selgitada, kuidas mõjutavad peamised ökoloogilised tegurid, sealhulgas kliimamuutus, Eesti suurjärvede kalu ja kalandust. Pikemalt peatus ta Võrtsjärve angerjate käekäiku mõjutavatel teguritel.

Haug hääbub ja latikas võidab

Igal kalaliigil on Burak Öglü sõnul oma optimaalne eluks eelistatud temperatuurivahemik. Nii talub näiteks rääbis kuni 17 °C vett, aga latikas tuleb toime ka 34 °C vees. "Kui kuumalaine järvest üle käib, saab osa kalu küll surma, aga kalapopulatsioon ei vähene järsult," ütleb Öglü. "Arvukust kipuvad kaotama need liigid, kelle eelistatud temperatuurivahemik on kitsas."

Nii võivad näiteks Võrtsjärves ohus olla väikese taluvusvahemikuga kaubaks minevad liigid, nagu haug, kelle arvukust kärbivad nii kliimamuutus kui ka püük. "Osa liike, nagu latikas, suurendavad arvukust, sest neil on suur taluvusvahemik," võrdleb värske doktor.

Kuigi kliimamuutus kergitabki peamiselt veetemperatuuri, võib see esile kutsuda ka muutusi vee füüsilises ja keemilises struktuuris. Kaudsemalt võib muutuse mõju kaladeni jõuda toiduahela kaudu. "Näiteks üks kalu mõjutav tegur ongi enamasti sinivetikas või mingi muu toidus ahelas," märgib Öglü. Kui aga näiteks juhtub, et järve veetase kõrgema temperatuuri tõttu langeb, võib kliimamuutus kaudselt hooogu anda ka toitainete üleküllusele ehk eutrofeerumisele.

Kui Öglü doktoritöö eesmärk oli probleem sõnastada, siis ühes paralleeluuringus keskendus ta koos kolleegidega just toiduahela erinevate tegurite mõjule kaladele. "Seal ennustasime tulevikku umbes 15–20 aastat ette," kirjeldab ta. "Kusjuures, kõik kalaliigid andsid erineva tulemuse. Tõsi, latikas muutub tulevikus üsna tülikaks ja hakkab kõikjal vohama."

Häda madalate järvedega

Mis puutub kliimamuutuse mõjusse, siis Burak Öglü sõnul on just madalad järved nagu Peipsi ja Võrtsjärv sellele haavatavad. "Tavaliselt on järved kihilised. Ülal on soojem pinnaveekiht ja allpool läheb temperatuur jahedamaks, jõudes umbes nelja kraadini," selgitab ta. Madalates järvedes sellist kihistumist aga pole ehk pinna- ja põhjavee temperatuur on pea ühesugused.

"Kui tuleb suur temperatuurikõikumine, näiteks kuumalaine, ei saa kalad kuumuse eest sügavatesse jahedatesse veekihtidesse põgeneda, sest neid pole," osutab Öglü. Eesti kaladele pole abi ka rändest Emajõe kaudu Peipsi ja Võrtsjärve vahel, sest ees ootab ikka sama soe vesi. "Nii et, kui enamik kalu ei kannata sooja temperatuuri välja, surevad nad ära," märgib värske doktor.

Põhjapoolsemates riikides nagu Eesti tuleb kliimamuutuse mõju esile just talvel. Kui lõunapoolsetes riikides kujunevad suved Öglü sõnul põrgulikult kuumaks ja sealsed suurjärved võivad põua ajal ära kuivada, siis Eestit hakkavad kimbutama ettearvamatud talveilmad. "Näiteks tänavu oli meil korralik jääkate, mis on jää all elavatele liikidele väga hea. Samas paari aasta eest polnud jääkatet üldse," toob ta näiteid juba ilmnevast mõjust. Kõikuvad talvetemperatuurid on kurjast, sest mõjutavad teisi keskkonnategureid, mis omakorda võivad mõjuda kaladele halvasti.

Võrtsjärv talvel. Autor/allikas: Fabien Cremona

Eesti suurim katseklaas?

Nagu öeldud, keskendus Burak Öglü oma töös teiste kalaliikide kõrval põhjalikumalt angerjale. Valik sai just selline, kuna angerjas ei ela Võrtsjärves enam looduslikul moel. Pärast Narva hüdroelektrijaama ehitamist ei pääse angerjad Peipsi järve ja Narva jõe kaudu ookeani ega Sargasso merre kudema. Seetõttu ei paljune angerjad Eesti suurjärvedes ja igal aastal taasasustavad inimesed neid Võrtsjärve. "Ehk enam-vähem kogu angerjate elu Eestis on nagu suur laborikatse," võtab Öglü põhjenduse kokku.

Angerjad püütakse tema sõnul välja umbes seitsmeaastasena ning iga aastakäigu kalade kohta on teada, millised olid tingimused nende vettelaskmise- ja kasvuaastatel. Tuli välja, et angerjasaaki mõjutas kliimamuutus kaudselt veetemperatuuri ja sinivetikate kaudu. "Kui kalad lastakse sinivetikarikkasse vette, siis see mõjutab neid halvasti ja saak on minimaalne," ütleb värske doktor.

Samas mõjus saagile hästi see, kui kalastusaastal oli vees piisavalt fosforit ja metazooplanktonit. "Niisiis tasuks enne angerjate vettelaskmist erinevaid tegureid vaadata, sest angerjatootmises on mängus suured rahad," soovitab Öglü.

Burak Öglü kaitses doktoritöö "Kliimamuutuste ja teiste ökoloogiliste tegurite mõju valitud kalaliikide populatsioonidele ja kalapüügile Eesti suurjärvedes. Impact of climate change and other ecological factors on selected fish populations and fishery in Estonian large lakes" 28. mail Eesti Maaülikoolis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: