Üle-eelmise aasta kevadel ja eelmise aasta suvel ehk novembrist 2019 kuni jaanuarini 2020 lõõmasid rohelise mandri laaned eriliselt ereda leegiga, atmosfääri paiskus põlemisjäägina selle võrra ka eriliselt rohkesti süsihappegaasi ja kliimatundlikud inimesed olid selle pärast ka üsna mures.

Nüüd selgub rahvusvahelise teadlasrühma uuringust, et murest saab õnneks tubli tüki vähemaks võtta, sest tundub, et merevetikad on suurema osa metsatulekahjude süsihappegaasist ära tarvitanud. Vetikad, nagu taimed ikka, kasutavad süsihappegaasi fotosünteesis uue orgaanilise aine valmistamiseks ehk kasvamiseks ja paljunemiseks.

Teadlased eesotsas Nicolas Cassariga Ameerika Ühendriikidest Duke'i Ülikoolist ja Richard Matear Austraalia teadusasutusest CSIRO panid satelliitidelt ja ujujaamadelt saadud seireandmetega tutvudes tähele, et mõnedel Austraaliast lõunasse ja itta jäävatel merealadel on suurte metsapõlengute ajal ja järel ette tulnud massiivset vetikaõitsengut. Tuulte suunda arvestades on täiesti võimalik, et just suurpõlengust pärit süsihappegaasi võis sel ajal neisse kohtadesse suures koguses jõuda.

Cassar, Matear ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et vetikad võisid metsatulekahjude emissioonist ära tarvitada kuni 80 protsenti. Suurenenud vetikamassist toituvad loomad kandsid süsinikku toiduvõrgustikku pidi veelgi edasi. Praegu ei ole teadlastel veel andmeid selle kohta, kas muude olendite arvukus neis paigus tõesti tõusis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.