Eestis hakati mere ülemistes kihtides leiduva mikroplasti koguste hindamiseks esimesi uuringuid tegema 2016. aastal. Tänavu käivitas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut lisauuringud mikroprügi koguste ja iseloomu väljaselgitamiseks.

Meresüsteemide instituudi juhtivteadur Inga Lips rääkis, et esialgsed tulemused on näidanud, et Läänemeres on mikroplasti kogused väga väikesed, aga mõned analüüsid ootavad veel ees.

"Me oleme alustanud elustikuanalüüsidega, et vaadata siis seda mikroplasti sisaldust erinevates kalades ja põhjaloomades, aga meil on praeguseks proovid kogutud, need vajavad analüüsimist, kui need analüüsitulemused on käes, siis me oskame juba täpsemalt öelda, et kas meil on probleemi siin või ei ole," rääkis Lips.

Samas näitab seire, et nii Eesti kui ka teiste Läänemere riikide randu kimbutab makroplasti probleem. Rannikualadel vedeleb palju plastprügi, näiteks pakendeid ja ühekordseid nõusid. Just makroplasti lagunedes aga tekibki mikroplast, mis mõjutab elusorganismide heaolu.

Inga Lips selgitas, et viimaste uuringute kohaselt ei olegi väikeses koguses plasti neelamine organismidele eluohtlik. Küll aga teeb selle ohtlikuks ja kahjulikuks, on see, et plastil on omadus veekeskkonnas oma pinnale absorbeerida erinevaid kemikaale, erinevaid ohtlikke aineid ja kui need nüüd kontsentreeruvad seal plasti pinnal ja organismid tarbivad neid plastosakesi, siis organismide sees need pinnale absorbeerunud kemikaalid või siis ka erinevad patogeensed bakterid, kes on kinnitunud plasti pinnale, vabanevad organismi sees ja võivad siis niimoodi mõjutada organismi toimetulekut ja hakkamasaamist ja tervist.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Eda Andresmaa jätkas, et Läänemeres võib-olla ei ole see probleem praegu veel nii terav, kui mõnes lõunapoolses regioonis, kus ka makroplasti, näiteks plastpudeleid on merepõhjas võib-olla meetrite kaupa.

"Meie olukord on sellega võrreldes kindlasti parem, aga kuna meil ka makroplasti leidub, ja see võib ajas laguneda mikroplastiks ja ka nanoplastiks, siis me leiame, et peame seda juba praegu uurima, et vältida suuremaid probleeme. Me ei saa oodata, et kontsentratsioonid läheksid sama suureks kui Vahemeres või India ookeanis."

Mikroplastireostuse uurimist korraldab rahvusvaheline ühisalgatus Ookean, kuhu kuuluvad lisaks Eestile Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Norra, Portugal, Hispaania ja Rootsi. Riikidevaheliste uurimisprojektide konkursi eelarve on ligi 9,2 miljonit eurot. Eesti poolt panustavad 200 000 eurot Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur.