Läänemere kalade arvukus kahaneb reostuse, mitte hüljeste tõttu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hallhülged (Halichoerus grypus).
Hallhülged (Halichoerus grypus). Autor/allikas: Maseltov/CC BY-SA 4.0

Läänemere tursa- ja räimevarude vähenemise taga on hüljeste arvukuse kasvule pöördumise asemel toitainete üleküllus, muutuv kliima ja teised keskkonnamuutused, selgub värskest analüüsist.

Praegu elab Läänemeres ligikaudu 30 000 hallhüljest. Möödunud aastal ilmunud uurimuse kohaselt sõid nad kokku 75 000 tonni kala ehk umbes üheksa korda vähem kui inimesed. "Geograafiliste eripärade tõttu on Läänemere elustik inimmõjutuste suhtes laiemalt märksa tundlikum. Analüüsi kohaselt võiks kasvada hüljeste arvukus veel enam kui kolm korda, enne kui nad mõjutaksid kalapopulatsioone võrreldaval määral kui kalapüük või jõgede kaudu merre jõudev inimtekkeline reostus," nentis Monica Winder, Stockholmi Ülikooli mereökoloogiaprofessor.

Winder nentis, et erinevate keskkonnamõjude, kiskjate arvukuse ja püütava saagi koguse omavahelised seosed on keerukad ja mitmetahulised. Lihtsustatud mudelitega tuleviku suhtes ennustusi tehes peab leppima seega paratamatult teatavate ebatäpsustega. Sama mudeliga minevikku vaadates langesid selle ennustused professori sõnul reaalses maailma nähtuga kokku aga suhteliselt hästi.

Aastani 2098 tulevikku vaadata üritades selgus, et mere keskmise temperatuuri tõus, soolsuse vähenemine ja merre jõudvate toitainete hulga kasv kahjustas eeskätt tursapopulatsiooni. Räimede ja kilude heaolu see prognoosi kohaselt aga ei kahjustanud. Teisalt suurendab toitainete hulga kasv riski suuremate vetikaõitsengute nägemiseks. Nende tagajärjel vallanduvad mürkained muudavad kalu väiksemaks ja saledamaks.

Winder viitas, et teaduskirjanduses on inimtekkelise reostuse kahjulikule mõjule viidatud juba pikalt. Ent aeg-ajalt kalavõrkudesse jäävad hülged saadavad avalikkusele tugevama ja nähtavama sõnumi. "Teravamad vaidlused hüljeste mõju üle tekivad enamasti teadmatusest, saagi ja kiskjate omavahelised suhted on keerukamad, kui võib esmapilgul paista," laiendas professor. Näiteks tuli analüüsist välja, et praeguste keskkonnanäitajate halvenemisel ja veetemperatuuri tõustes väheneb ka hüljeste püütavate turskade arv.

"Kui tahame säilitada ühtaegu hallhülge- ja kalapopulatsiooni ning samal ajal kalapüügiga tulu teenida, pole väga lihtsaid lahendusi. Üleilmsemate protsessidega on raske midagi ette võtta. Läänemerre jõudvate saasteainete vähendamine tuleb aga igal juhul kasuks," sõnas Winder. Järgmise sammuna loodab professor saada kolleegidega parema ülevaate, kuidas mõjutavad hülged ja inimmõju rannikule lähemal elavate kalaliikide heaolu.

Uurimus ilmus ajakirjas Ambio.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: