Kaks liiki on väliselt Läänemere lesta (Platichthys solemdali) kirjeldava uurimuse kaasautori Juha Merilä sõnul sisuliselt eristamatud. DNA ja sugurakkude põhjal väärib Läänemere lest aga siiski eraldi liigina tunnustamist.

Lisaks märkasid bioloogid erinevusi kalade käitumises. Läänemere lest koeb eeskätt ranniku lähedal. Jõelest (Platichthys flesus) eelistab aga avamerd ja sügavamat vett. Nõnda leidub Läänemere lesta arvukamalt Soome lahes. Jõelesta kohtab sagedamini Läänemere kesk- ja lõunaosas.

Töörühma varasemate uuringute kohaselt viis liikide lahknemiseni just kergelt erinevate ökoloogiliste niššide täitmine. Merilä sõnul näeb seda meres võrdlemisi harva, veel harvem sedavõrd kiiresti. Läänemeri on suhteliselt noor ja saavutas oma praeguse kuju alles 4000 aasta eest. Seda selgitavate põhjalikemate hüpoteeside tutvustamiseks tuli liiki esmalt ametlikult kirjeldada ja sellele nimi panna.

Platichthys solemdali nimetati 2016. aastal surnud Per Solemdali järgi. Norra ihtüoloog uuris räimede spermat ja mere soolsuse mõju kalade varajastele arengustaadiumitele. Lisaks pani ta aluse uurimistööle, mis päädis Läänemere lesta eraldi liigina tunnustamisega.

Läänemeres elavate lestade ametlikult kaheks jagamisel võib olla majanduslik mõju. Praegused püügikvoodid põhinevad eeldusel, et kaks liiki on tegelikult üks. See kasvatab ülepüügiriski, mis seab omakorda pikas perspektiivis ohtu liikide püsimajäämise. Seega tuleks kvoodid teadlaste sõnul selle pilguga uuesti üle vaadata

Läänemere lesta kirjeldati ajakirjas Frontiers in Marine Science.