Kalade elujärg on Läänemeres paranemas, kuid pillerkaarest on asi kaugel ({{commentsTotal}})

Surnud kalad Pärnu rannas.
Surnud kalad Pärnu rannas. Autor/allikas: Anto Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Võrreldes 1970. aastatega on Läänemere praegune olukord klassikaliste toksiliste ainete suhtes oluliselt parem, kuid rõõmustamiseks pole põhjust.

“Muidugi siin on oma valupunktid. Läänemere toksilistest ainetest on praegu valupunktiks dioksiinid,” nentis kalateadlane Arvo Tuvikene saates "Uudishimu tippkeskus". Nende ühendite sisaldus ületab kohati Euroopa Liidu poolt kehtestatud norme.

Dioksiinid on rühm orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kõrvalainetena klooritud süsivesinike põletamisel. Näiteks olmejäätmete põletamisel ja paberi töötlemisel.

Paljude toksiliste ainetega saavad hakkama ka kalad ehk lagundavad neid ensüümide toel oma organismis. Kuid on palju mürgiseid aineid, millega nad siiski toime ei tule.

Mis veel hullem, leidub toksilisi aineid, näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid), mis polegi enne kala sisse sattumist mürgised, kuid kalad muudavad need mürgiseks oma ainevahetusega.

Veidi süngem tulevik
Kas kliimasoojenemine võib siinsete merede ja kalade saastatust kuidagi kasvatada? Arvo Tuvikene selgitab, et ühe teooria kohaselt kaasneb kliima soojenemisega võimalus, et meist lõunapoolsematel aladel kiireneb aurustumine. Ühes veega aurustuvad ka toksilised ained, mis seejärel siinsetel ehk jahedamatel aladel alla sajavad.

Kliimasoojenemise teine probleem on Läänemere soojenemine. Sooja vette mahub vähem hapnikku ning see mõjutab omakorda kalade tervist. Mida vähem on vees hapnikku, seda rohkem peavad kalad pumpama vert läbi lõpuste. Seetõttu pumpavad kalad endast läbi ka üha rohkem mürgiseid aineid.

Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mongoolia üks viimastest kotkaküttidest Beken Ermyekbai.

Kotkakütid - reportaaž 1000-aastasest kaduvast kunstist

Beken Ermyekbai on üks maailma viimastest umbes kuuekümnest kotkakütist. Kotkajahipidajad on kasahhid. Nende iidne kultuur on säilinud Mongoolia kaugetes piirkondades. Naaberriigis Kasahstanis hävis see traditsioon Nõukogude võimu ajal. Kütid jälgivad künka tipus ümbritsevaid mägesid ja orge tundide kaupa.

Teadlaste tööpäev kestab arenenud riikides kaheksa tundi, arenevates riikides, sh ka Eestis aga töötavad teadlased sageli oluliselt rohkem lisaks ka öösiti ja nädalavahetustel.

Bürokraatia ja määramatus pigistavad teadlastest elumahla välja

80-tunnised töönädalad, kus tööd jagub ka ööseks ja nädalavahetuseks, doktorikraadiga tööta noorteadlased ja bürokraatia suur koormus iseloomustavad Eesti teadlaste igapäeva. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere analüüsis, miks on asjad nii ja mida annaks muuta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: