Läänemeres tegutsevad kurjad "mudilased" ({{commentsTotal}})

Ümarmudilast on saanud kümnekonna aastaga tõsine nuhtlus.
Ümarmudilast on saanud kümnekonna aastaga tõsine nuhtlus. Autor/allikas: Henn Soodla/Pärnu Postimees/Scanpix

Karbi sees ja tomatikastmes jõuab ümarmudil meieni Musta mere äärest. Need kalad on juba püütud ja töödeldud – eesti keeles veidi naljaka nimetusega konserviks “Mudilased”.

Aga siis on need ümarmudilad, kes on jõudnud meie Läänemerre ilmselt laevad ballastiiveega ja nüüd siin aplalt tegutsevad.

Tartu ülikooli ökoloog Jonne Kotta seletab, et iga võõrliik tegutseb erinevalt. Mõni tuleb, seab end koosluses sisse ja me ei panegi teda tähele. Ja siis on sellised nagu ümarmudil – võõras, keda me paneme tähele ja seda paraku tema kurja tegutsemise tõttu.

Läänemerre jõudes sõi ta alustuseks ära karbid. Aga ta sööb ka hea meelega kalamarja. Üldse sööb ta kõike, mida saada on. See annab talle teiste ees eelise. Lisaks paljuneb ta kiiresti ja eelist pakub seegi.

Ihtüoloogil Jonne Kottal, kes tegeleb kalavarude hindamisega, on ümarmudilaga oma suhe. Nimelt pannakse kalavarude seireks välja võrgud, millesse kinni jäänud kalade hulga järgi hinnatakse teatud kalaliikide hulka.

Kui veel viie aasta eest kulus ühe võrgu puhastamiseks kümmekond minutit, et võtta sealt välja mõni üksik sinna mittekuuluv kala, siis tänavu kulus Vetemaal ühe võrgu peale tund ja 40 minutit. Sellest tuli välja võtta tervelt 145 ümarmudilat. Nende hulk on hüppeliselt kasvanud, nendib Vetemaa.

Jonne Kotta kirjeldab, et kui praegu lasevad kalamehed võrkudega välja püütud mudila tagasi merre, teeb see sellele võõrliigile ainult heameelt.

Mõistlik oleks aga leida viis, kuidas seda kala väärindada ehk temast midagi teha. Kalaõli, loomasööt, loetleb Kotta võimalikke tooteid, mida ümarmudilast teha annaks.

Samuti võiks seda vastu võtta ka restoranid, mis saaksid valmistada sellest erinevaid roogi.

Ökosüsteemi seisukohalt soovitavad nii Vetemaa kui ka Kotta luua kohalikele kaladele paremad kudemistingimused, sest mida paremini saavad kalad paljuneda, seda paremini peavad nad vastu võõrliikidele.

Markus Vetemaa soovitab puhastada kudemisalasid ehk jõesuudmeid. Kotta soovitab piirata ahvenapüüki. Suurele ahvenale on mudil hea söök.

Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: