Ka tänavu Tallinna merepäevadel kalaroogi valmistav Koržets ütles, et ümarmudilat nad tänavu ei paku.

"Sest nii kummaline, kui see ka pole, siis palju halatud ja kurdetud olukord ümarmudila suhtes on taandumas. Meil ei ole võtta ümarmudilat sellises koguses nagu tarvis oleks. Loodus on end tasakaalu seadnud," rääkis Koržets Vikerraadio hommikuprogrammis.

Ta lisas, et näiteks ahven on saakkalana ümarmudila omaks võtnud.

Koržets rääkis, et valmistas kunagi kalarooga, millel oli nimeks "Uus ja vana Tallinn" ehk ümarmudil, mis oli täidatud vürtsikiluga. "Mõlemad on Tallinnale iseloomulikud kalad, ümarmudil küll uustulnukana."

Kalandusteadlane Markus Vetemaa rääkis ERR-ile, et Läänemere röövtoidulised kalad, nagu ahvenad, haugid ja siiad, on hakanud ümarmudilat sööma, nii noorkalu kui täiskasvanud, samuti on ümarmudil kormoranidele saagiks. "Neile on tekkinud looduslikud vaenlased."

Vetemaa märkis, et liigi suure populatsiooni puhul teevad tavaliselt oma töö ka nakkushaigused ja parasiidid. "Ümarmudila leviku vähenemise puhul pole see küll tõendatud, aga see on ka üks võimalus," lausus Vetemaa.

Ümarmudil on Läänemeres on ta võõrliik, kes on siia sattunud laevade ballastveega. Eestis avastati ta esimest korda 1992. aastal Pärnu lahest.