"Haugi hammustamist tuleb ette üliharva. Igal suvepäeval on Eestis vees tuhandeid inimesi ja kuigi haug on meie vetes väga tavaline kala, tuleb hammustamisi ette vaid kord mitme aasta tagant," sõnas Tartu Ülikooli kalanduse professor Markus Vetemaa. 

Kuna haug neelab oma saaki tervena, pole inimese ründamisel teadlase sõnul mingit bioloogilist mõtet. Elus ja tervest inimesest havi toituda ei saa. Kui aga juba hammustamiseks läheb, näksab purikas tavaliselt jalga. 

Vetemaa sõnul selgitab rünnakut tõik, et inimese jalalaba võib sogases vees meenutada haugile eraldiseisvat ujuvat objekti. Seda võib suurem isend tajuda juba saak-kalana.

Kui mõni haug juhtubki inimest kalaga sassi ajama, pole professori hinnangul siiski paanikaks põhjust. Saades aru, et kihvade vahele sattunud jalg, käsi või pea on allaneelamiseks siiski liiga suur, laseb havi kehaosast ise lahti. 

Teadaolevalt on haug ainuke Eestis inimesi hammustanud kalaliik. Samas on kalateadlase sõnul selge, et info kõigist hammustustest ei pruugi ajakirjandusse jõuda. 

Vetemaa sõnul ei ründa ükski Eesti vetes elav loom normaalses olukorras inimest. "Muidugi on võimalik, et hammustada võib ka kaluri püünisesse takerdunud või tulirelvast haavatud kobras või saarmas, aga üldiselt ei ründa meil keegi inimest. Eestis ujudes ei pea kindlasti mingit muret tundma," lisas professor. 

Tema sõnul on Eesti veed võrreldes paljude teiste riikide omadega täiesti ohutud. Ette peaks samas vaatama kaugemal. "Mujal võib küll sattuda nii imetajate – näiteks merileopard ja jõehobu –  kui ka kalade, nagu haid ja mureenid, sihiliku rünnaku ohvriks," sõnas Markus Vetemaa. 

Seega, seni kuni just Pärnu jões või Anne kanali ääres peesitavat ja jalutama toodud krokodilli ei paista, on oht kellegi lõugade vahele sattuda äärmiselt väike.