X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Hallhüljeste rohkus toob päevakorda suunatud küttimise

Hallhüljes
Hallhüljes Autor/allikas: Keskonnaamet

Hallhüljeste arvukus ohustab rannakalanduse säilimist, leiab keskkonnaministeerium. Ühe lahendusena nähakse seetõttu hüljeste suunatud küttimist.

Keskkonnaministeeriumi andmetel andis viimane hülgeloendus tulemuseks rekordilised 6000 hallhüljest. Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus ütles, et hallhüljeste arv on tõusnud kümme aastat järjest viis kuni kuus protsenti aastas. Kahju tekitavad hallhülged eelkõige rannakaluritele. Räägib Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa

"Kahtlemata põhjustab see probleeme kaluritele. Mitte et toidukonkurents, et hülged sööksid vees oleva kala ära, üldse mitte seda, aga kuna kala mõnes piirkonnas pole, siis hülged on õppinud toituma kalurite püünistest, targad loomad nagu nad on," rääkis Tartu Ülikooli mereinstituudi juht Markus Vetemaa.

"Rootslased ja soomlased ütlevad, et kalandus on neil lõppenud mõnes piirkonnas," lisas Vetemaa.

Praegu tohib hallhülgeid küttida protsendi arvukusest, Vetemaa ja ka Tuus leiavad, et seda on vähe, sest hüljeste populatsioon taastub kiiresti ja küttimispiirangute tõttu ei kütita praegu ka määratud kvooti.

"Võiks mõelda, et võib-olla küttimist suurendada, kontrollitult, ja küttimine toimuks püügivahendi lähedal, niinimetatud nuhtlusisendid fookuses, sest on teada, et väga väike arv hülgeid tekitab kalanduses kahju," rääkis Tuus.

Markus Vetemaa leiab, et vaja oleks kindlaks määrata, kui palju hülgeid võib Läänemeres olla.

Aastakümneid hüljeste elu uurinud merebioloog Mart Jüssi ütles, et pigem tuleks vaadata kogu kalandusvaldkonda ja seda, kus võivad olla selle probleemid. 

"Öelda nüüd, et linnud, loomad on inimese elu ära rikkunud, on natukene vanaaegne. Kaasaegset pilti vaadates peaksime aru saama, et see tasakaal tuleb otsida üles ja selle poole liikuda, mitte arvata, et me saame lõputult elada looduse ressurssidest ja ei pea arvestama sellega, et seal ka teised elavad ja toimetavad," rääkis Jüssi.

"Täna oleksin selles mõttes nii hüljeste kui kormoranide kaitsel natukene: kui probleem on, tuleb see komponentide kaupa lauale võtta ja vaadata, mis on oluline ja mis näiline. Täna tunnen, et lindude, loomade suunas lendavad need vihanooled liiga varakult välja. "

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: