TTÜ teadlased otsivad võimalust vähendada Läänemeres lämmastikureostust
Liigsed toitained ehk peamiselt lämmastiku- ja fosforiühendid, teevad vee kvaliteedi kehvemaks nii põhja- kui pinnavees. Seetõttu asuvadki TTÜ teadlased välismaa kolleegidega uurima võimalusi, kuidas vähendada lämmastikureostust Läänemeres.
Inimese põhjustatud lämmastikureostus veekogudes on valmistab keskkonnakaitsjatele üha enam muret ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased osalevad Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi teadusprojektis GURINIMAS, mis püüab kvantitatiivselt hinnata lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres.
Liigne toitainete sisaldus soodustab veekogude eutrofeerumist ja halvendab veekvaliteeti. Eutrofeerumine on lahtiseletatult vetikate vohamine ning sellega kaasnev lagunemisprotsess, mis omakorda põhjustab hapnikupuudust ja vee kvaliteedi halvenemist. See aga omakorda teeb kalade ja teiste veeloomade elukeskkonna kehvemaks.
Kust reostus tuleb?
Uurimisrühma liige, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Arvo Iital sedastas, et praegu on oluline välja selgitada veekvaliteedi halvenemist põhjustavate toiteinete allikad. Seejärel on võimalik tegeleda juba allikate likvideerimisega.
Erinevate reostusallikate, näiteks metsast ja soodest tuleva looduskoormuse kohta on seni kahjuks suhteliselt vähe teavet. Seda lünka püüavadki teadlased käimasoleva projektiga täita.
Teadlased hindavad kui palju suudab kogu Eesti, sh Liivi lahe valgla, vastu võtta bioloogiliselt omastatavat lämmastikku erinevatest majandussektoritest, näiteks põllumajandusest, tööstusest, energeetikaks, metsamajandusest, kalandusest, transpordist, jäätmekäitlusest ja reoveepuhastus.
Samuti hinnatakse lämmastiku ainevahetust atmosfääri ja hüdrosfääriga. Teadlased analüüsivad lämmastiku importi ja eksporti Eestis ja Lätis ning nende valitud valglates (Pärnu ja Daugava jõgi).
Tulemusi on oodata tänavu aasta lõpuks
Sellele tuginedes koostatakse kogu Eesti ja ka Liivi lahe valgla lämmastiku bilanss ning määratletakse olulisemate lämmastikuvoogude riskipiirkonnad.
Edasi saab hakata tegelema lämmastiku haldamise integreeritud süsteemi koostamisega reostuse vähendamiseks.
Täpsemalt vastutavad TTÜ teadlased Eestile ja Lätile sobiva ja realistliku lämmastikuvoogude arvutamise metoodika väljatöötamise eest.
„Oma uurimisprojektiga loome olulise lämmastikuringluse strateegia Läänemere regioonis, millele saab edaspidi toetuda vastava poliitika ja tegevuskava väljatöötamisel,“ lisas Arvo Iital.
Lämmastikuvoogude sisendite ja väljundite analüüs valmib 2018. aasta sügiseks.
