"Seadusandlikul tasandil on süvamere kasutamine praktiliselt reguleerimata. Kehtivad määrused, regulatsioonid, arusaamad on sõna otseses mõttes pinnapealsed ja sõnastatud pigem stiilis, et laevad ei tohi merd pinnapeal reostada," nentis nõukogu keskkonnapaneelis osalev Soomere. Samal ajal on jäetud näiteks süvameres kaevandamist ja vabadest vetest kalapüüki puudutavad küsimused suuresti tähelepanuta.

Peamise põhjusena näeb Eesti Teaduste Akadeemia president selle elukaugust. "Meie keskkonnamõtlemine on siiamaani olnud väga seotud meie elupaigaga – maismaa, õhustiku ja selle mere osaga, mida me iga päev näeme ehk ranniku ja madalmerega. Nüüd on ühiskond aga saadud nii küpseks, et on aru saadud, kuidas need on vaid väike osa palju keerukamas süsteemis, mis määrab meie elu, tulevikku ja inimkonna jätkusuutlikkust palju rohkem, kui on varem arvatud," leidis akadeemik. Seeläbi peab ta "kodu" mõiste laienemist ookeanile eriti positiivseks.

Kuigi Euroopa Liidu riikide roll maailma otsese mõjutana on viimastel kümnenditel järjest kahanenud, arvab Soomere, et raportis toodud soovituste järgimine võiks saata sõnumi ka ülejäänud maailmale. "Siin on paralleel kliimamuutuste pidurdamisega. Praegu paiskab ju Euroopa süsihappegaasist ja teistest kasvuhoonegaasidest õhku natukene alla kümne protsendi maailma kõigist emissioonidest ja ometi tahab Euroopa seda veel vähendada. Teha teistele riikidele selgeks teha, et see on meie ühine keskkond," sõnas Soomere.

Muutuste inertsus
Soomere tunnistab, et isegi kui ühiskond oma praegust käitumist järsult muudaks, avaldaks see maailmamerele mõju alles kümnete aastate pärast. "Meri on ebatavaline osa kogu planeedi funktsioneerimisest. See on tohutu puhver ja selle taluvusvõime on väga suur. Oleme saatnud kasvõi Läänemerre juba aastakümneid väga palju aineid, mis sinna ei kuulu. Kuid alles paarkümmend aastat tagasi jõudis kohale, et Läänemere seisund pole üldse hea," selgitas akadeemik.

Arvestades, et selle vesi vahetub keskeltläbi 30 aastaga, kulub suurema osa sinna juba sattunud saasteainete Läänemerest väljaspoole liikumiseks paarkümmend aastat. Seejuures ladestusid osa merre sattunud ainetest põhjamudas, kus on lainetel võimalus need taas üles kergitada. Nõnda on mere reaktsiooniaeg muutustele veevahetusele kuluvast ajast tegelikult veel pikem.

Ookeanid veevahetusele loota ei saa. "See, mida me praegu maailmamerre paiskame, see sealt kuhugi ära ei voola. Meil pole superookeani, mis absorbeeriks seda, mida me sinna saadame. Kui Läänemerd pestakse ajapikku läbi, siis maailmamerega seda ei juhtu," nentis Soomere.

Tuleviku probleemid
Seda enam tuleb mõelda juba praegu tuleviku peale. "Teadlastel on siin võibolla natuke ebatavaline, kuid just see roll, mis neil peab olema. Nad peavad vaatama natukene kaugemale tavamõtlemisest ja nägema mitte ainult neid probleeme, mis on tänapäeval, vaid ka neid, mis võivad tekkida," sõnas akadeemik.

Üheks näiteks võib pidada süvameres toimuvat kaevandamist. Soomere toob kitsama näitena Bulgaaria, mis plaanib hakata ammutama Mustast mere põhjast sisuliselt väetist. "Nad ütlevad, et lükkame selle paari meetri paksuse kihi laiali nagu maismaal ja eeldame, et midagi ei juhtu. Tegelikult teame aga, et sellistes sügavustes põhjasetete korra pehmeks ja kohevaks tegemisel võib need kaasa viia iga väike vee liikumine, mis viib neid tont teab kuhu," selgitas akadeemik. Kui kivimite tihedus on õhu tihedusest jämedalt 2000 korda suurem, siis vee puhul on vahe umbes kahekordne.

Analoogse näite võib tuua vesinikhüdraatide, näiteks metaani, kaevandamisplaanide puhul, mis on merepõhja rõhu ja temperatuuri tõttu pea tahked. "Suurem osa neist paiknevad suurel mandrinõlvakul. Kui sinna kallale läheme ja järsul nõlval toimetame, siis selle nõlva ebastabiilseks muutumine on väga lihtne. Peame mõtlema ka selle peale, et ükski endast lugupidav mäeinsener ei lähe järsu nõlva peale kaevama maismaa peal," arutles Soomere.

Kaevandamine võib põhjustada maalihkeid, mis võivad omakorda esile kutsuda võimsaid tsunamisid. "Selliste asjade vastu ei kaitse meid ükski tõkketamm," märkis akadeemik ja tõi näitena nüüdseks juba 8000 aasta eest Põhjameres vallandunud 20 meetri kõrgune hiidlaine, mis tekkis samuti mandrinõlva varisemise tõttu.

Väiksema ulatusega, kuid siiski märkimisäärseid probleeme võivad esile kutsuda suuremad taastuvenergeetika projektid. "Kui meil pole peaaegu halli aimugi sellest, kuidas funktsioneerib ookeanipõhja elustik või kuidas toimuvad füüsikalised protsessid seal, kuhu me surkima läheme, siis on targem olla ettevaatlik," rõhutas Soomere.

Elusloodus
Raportis tuuakse eraldi välja, et kui maailmamere füüsikaliste ja keemiliste omaduste seire on juba tasemel, siis bioloogiliste protsesside ja mereelustiku kohta öelda ei saa. Samuti oleks vaja paradigma nihet inimtegevuse mõju hindamisel.

"Meie seadmed ei võimalda praegu peaaegu üldse saada informatsiooni eluslooduse kohta. Selleks tuleb praegu jämedalt öeldes minna välja, teha proovipüük ja lugeda kalad üle," sõnas Soomere. Piltlikult öeldes saavad näiteks jahimehed metssigadega ja põtrade jälgede põhjal hinnata, kui palju neid ühes või teises metsas leidub, kalade puhul aga sama meetodit rakendada ei saa.

"Praegu on olemas ideid, algusjärgus tehnoloogilisi lahendusi, mis suudaksid bioloogilisi objekte meres fikseerida ja reaalajas seda informatsiooni anda," lisas akadeemik. Seejuures rõhutas ta Läänemere näitel, et täiustada tuleks ka mere füüsikaliste ja keemiliste omaduste seiret.

Mereteaduse järelkasv
Samuti hoiatatakse raportis, et mereteaduse järelkasvu kasvatamise süsteem toodab hetkel väga häid kitsa valdkonna spetsialiste, kuid ei suuda enamasti edasi anda terviknägemust. Eestis arendatakse mereteadust selle ühes või teises vormis kõigis neljas suures ülikoolis. Spetsiifilised järelkasvu kasvatamise õppekavad on olemas kahes ülikoolis – Tartu ülikooli suunatud rohkem merebioloogiale, Tallinna tehnikaülikoolis merefüüsikale ning vähem sadamaehitusele ja rannikutehnikale.

Soomere hinnangul on Eesti vajadused hetkel kaetud. "Selles mõttes on Eestis jälle väga vedanud, et mereteadus ja selle järelkasvu kasvatamine on Läänemere kontekstis anomaalselt tugev meie rahva väiksust ja kõrgharidussüsteemi arvestades. Me oleme väga õnnelikud, et meil on piisavalt spetsialiste olemas ja eks seda ole natukene näha olnud ka ajakirjanduses mereasjade kajastamises," leidis akadeemik.

"Suur osas kajastusest Lätis ja Leedus, nii imelik kui see ka ei ole, toimub selle kaudu, et meil õppinud spetsialistid väljendavad ajakirjanduses ja meedias oma arvamust."