"Käisime eile (pühapäeval - toim) perega Nõva kandis Peraküla rannas. Torm oli seal tohutus koguses liiva merre uhtunud. Seda, milline oli rand enne, näeb kasvõi guugeldades," kirjutas rannast fotod teinud Triin Loogma.

Loogma sõnul rääkis ta kohalike kalameestega, kelle sõnul toimus liiva uhtumine kolmapäeval, kui oli suur torm ja tuule kiirus kohati 27 m/s.

"Laupäeval oli vesi veel nii kõrge, et nad pidid kala püüdmiseks seisma astangu peal. RMK puhkeala juures oli astang põlvekõrgune, aga mida kaugemale lääne (Spithami) suunas läksime, seda kõrgemaks see astang kasvas. Kohati oli see ca kaks meetrit kõrge," kirjeldas Loogma.

"Peraküla rand on tuntud oma laulvate liivade poolest, aga praegu tundub, et selle liiva laul on laudud."

Samuti oli rannas Loogma sõnul rannas väga palju adru, mida seal enne ei olnud.

Põhjused jäävad ebaselgeks, kuid...

Tallinna ülikooli meregeoloog Kaarel Orviku nentis, et rannajoone ulatusliku muutumise põhjuste leidmiseks tuleks teha kohapeal põhjalikumaid uuringuid ja kõrvutada omavahel enne ja pärast tormi tehtud ortofotosid.

Tavaliselt leiab ulatusliku rannajoone muutuste puhul siiski mõningaid ühisnimetajaid. "Meie rannikule on väga iseloomulik, et pidevad lõuna- ja edelakaarte tormid ajavad Läänemere põhjaosas vee üles. Kõrge veega ulatuvad aga tormilained uhtuma palju võimsamalt ja kaugemalt kui madalama meretasemega," märkis Orviku.

Peraküla rannajoon tormieelsel ajal. Autor: GoogleMaps

Võib ka kahtlustada, et randa olid nõrgestanud eelnevad tormid. Ilma silmapaistvate muutusteta ei osanud aga kohalikud, veel vähem suvitajad seda tähele panna. "Üldiselt on liivarannad selliste purustuste suhtes üsna tundlikud. Kui on mitu sellist tugevat tormiperioodi üksteise järel (2005, 2011, ...), siis ei jõua rannad looduslikult veel taastuda," lisas meregeoloog.

Kas on aga lootust, et Eesti "üks ilusamaid randu" taas oma algse kuju võtab? Sellele küsimusele vastamine nõuab taas tõsisemat tööd. Omavahel tuleks võrrelda viimaste aastakümnete jooksul kogutud andmeid.

"Liivarandades liigub liiv erinevate tormilainete korral kord ühes, kord teises suunas. See ei pruugi olla lõplikult kadunud. Tõenäoliselt liikus liiv edelakaare tormiga loode poole, aga võib-olla tuleb järgmise loodetormiga sealtpoolt tagasi," mõtiskles Orviku.

Vaata videot 2016. aasta augustist, milline nägi rand välja Nõva lestafestivali ajal: