Inimtekkeline müra ohustab Läänemere hülgeid
Eesti vetes elavad hülged ei saa enam vabalt ringi liikuda, sest nad on inimtekkelise veealuse müra pärast sunnitud osa merealasid vältima.
Tallinna Tehnikaülikooli allveeakustikud ehk allveeheli uurijad on teinud kindlaks, et Eestis elavad hülged suhtlevad vee all omavahel akustilisi signaale saates. Näiteks annavad nad teineteisele märku, et on leidnud süüa. Samuti võivad nad mereökoloogi Mart Jüssi sõnul helide abil kaaslasi ohu eest hoiatada.
Laevaliiklusest või ehitusest tulenev müra võib aga mereuurijate sõnul piirata loomade kuulmisulatust.
Tallinna Tehnikaülikooli professor ja allveeakustika uurimisrühma juht Aleksander Klauson ütles, et Väinameres võib hüljestel tihti olla ebamugavam, sest laevaliiklus on tihedam ja allveemüra seetõttu valjem. Laevade müra on tema sõnul võrreldav näiteks sellega, kui seista silla all, mille pealt sõidab üle raske koormaga sõiduk või rong.
Jüssi ütles, et Virtsu-Kuivastu praamitee läheduses ei tunne viigerhülged ennast hästi. "Seda oli näha binokliga vaadates, seejärel hakkasime probleemi võrdlema ka uuritud andmetega. Nägime tõepoolest, et selles piirkonnas veedetud aeg on lühem," selgitas Jüssi. Tema sõnul tähendavad need leiud, et hülged ujuvad sellest kohast kiiremini läbi või ootavad vaiksemat hetke.
Jüssi meelest tuleks veeloomade olukorda püüda mõista inimkeskkonna abil. "Kui helitugevus ületab teatud mugavustsooni, siis hakkame me heameelega seda kohta vältima, kuna meil on ebamugav," lisas ta.
Akustiline häire võib mereuurijate sõnul rikkuda ka veeloomadele kuulmist. "Kuulmisläve tõusu kaasa toovad helitasemed peavad olema küllaltki kõrged. Tavaliselt laevamüra sellist efekti ei tekita," ütles Klauson. Vee all plahvatav miin võib tema sõnul veeloomadele tõsisemat kuulmiskahjutust tekitada.
Mart Jüssi lisas, et kui merre tekib liiga palju kurte hülgeid, võivad kõrge mürareostusega piirkondadesse lõksu jäänud hülged kaduda.
Seal, kus Eesti vetes elavad hülged, saaks müra vähendada näiteks laevade liikumisteid muutes ja sõidukiirust vähendades. Sellised otsused peavad olema aga teaduslikult põhjendatud.
Tallinna Tehnikaülikooli inseneri Mirko Mustoneni sõnul ei ole aga allveemüra mõjud mereelustikule veel põhjalikult teada, sest üldiste järelduste tegemiseks on vaja pikemat jälgimisperioodi. Seetõttu jätkavad nad uurimist, et vastavalt tulemustele edasi tegutseda.
Uudis on valminud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi reporteritöö kursusel.
Toimetaja: Marju Himma