Õhusaaste ja müra - linnaelu lahutamatud kaaslased?
Keskkonnakuu dokumentaalfilm ''Rattad või autod'' räägib üleilmsest kriisist: kliimast, maakera ressurssidest ja linnadest, kus võimutsevad autod. Palju on räägitud kütuste põlemisel ja naastrehvidest tekkivast õhusaastest, ent vähem on keskendutud palju salakavalamale reostusele ehk mürale ning selle mõjule inimeste tervisele.
Mis üldse on müra? Ametlik definitsioon ütleb, et müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu või kahjulik heli. On väga raske tõmmata piiri, millal muutub heli müraks. Mis ühele võib olla nauditav heli, on teisele tõsiselt häiriv müra. Üldiselt iseloomustatakse müra negatiivsete omadustega – müra on kas liiga vali, ebameeldiv või segav, kirjutab keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul.
Müra on juba väga kaua aega peetud elukvaliteeti ja heaolu mõjutavaks teguriks, kuid järjest enam tunnistatakse ka selle kahjulikku mõju elanike tervisele. Suurimaks müra tekitajaks kaasaja elutempo juures on maanteeliiklus. Ehkki müral on vaieldamatult kahjulik mõju, ei ole müraga võitlemine lihtne, sest müra tekitamine kaasneb otseselt ühiskonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega.
Mida müra inimesega teeb?
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest ehk valjusest, mida mõõdetakse detsibellides (dB); sagedusest (Hz) ja müra kestusest. Inimene tajub heli sagedusvahemikus 20–20 000 Hz, eriti hästi aga sageduses 500–8000 Hz. Mürataseme soovituslik piir on elurajoonides päevasel ajal 55 detsibelli ja öisel ajal 50 dB.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda Euroopa inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib kahjustada tervist oluliselt.
Uuringud näitavad, et igal aastal on Euroopas mürast tingitult vähemalt 10 000 enneaegse surma juhtu, 43 000 juhul haiglaravi vajadust, ligi 20 miljonit inimest kannatavad mürast tingitud häiringut, millest 8 miljonit on unehäired. Alaraporteerituse tõttu võivad need näitajaid olla oluliselt suuremad.
Mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises.
Kas liiklusmüra on Eesti linnades probleemiks?
Tallinnas ja Tartus kaardistati müra 2012. aastal. Uuringud näitasid, et Tallinna elanikkonda mõjutab peamiselt liiklusmüra. Liiklusest tingitud üle 55 dB müraga piirkondade pindala on umbes 68 km2, mis on ligikaudu 43 protsenti Tallinna pindalast ja elanike arv on nendes piirkondades kokku 270 900, mis on umbes 67 protsenti Tallinna elanikest. Mürataseme soovituslik piir on elurajoonides päevasel ajal 55 detsibelli ja öisel ajal 50 dB.
Tartus moodustavad liiklusest põhjustatud müra piirkonnad müratasemega üle 55 dB 13 km2 ehk linna territooriumist 33 protsenti ja liikluse mürast mõjutatud inimeste hinnanguline arv moodustab linna elanikkonnast 42 protsenti ehk ligi 41 200 inimest. Raudteeliiklusest põhjustatud müra piirkond on kolm km2 ja seal elab umbes 3200 inimest.
Lisaks viidi 28 Eesti linnas aastatel 2012–2013 välisõhu kvaliteedi kompleksne hindamine. Uuringutega leiti, et seitsme linna mõõtepunktides ületati müra ekvivalenttaset tööstusaladel ja sega-aladel, kõrgeim tase määrati Võrus (70,4 dB). Müra maksimaalset taset ületati viie linna mõõtepunktides, kusjuures kõrgeim tase (98,2 dB) oli samuti Võru mõõtepunktis, müra maksimaalne tase oli suhteliselt kõrge (88,6 dB) ka Põlva liiklusmüra mõõtepunktis. Ülejäänud kõrged müratasemed mõõdeti valdavalt Põhja-Eesti tööstuspiirkondades.
Kuidas mürale vastu astuda?
Muidugi mõista on kõige efektiivsem viis müra vähendamiseks selle allikaga tegelemine. Probleemi parimaks lahenduseks on oskuslik planeerimine, mis tagab müratundlike objektide kaitstuse. Selliste planeeringute koostamisel tuleb koostada ka mürahinnang ja näha ette abinõud müra tõkestamiseks.
Sõidutee müra leevendamiseks on olemas mitmeid erinevaid strateegiaid: müratõkete kasutamine, sõidukiiruse piiramine, sõidutee pinna tekstuuri muutmine, raskeveokite piiramine, liikluskontroll, et muuta liiklust sujuvamaks ning seeläbi vähendada pidurdamist ning kiirendamist.
Filmist nähtub, et ummikute vähendamiseks rajatakse aina suuremaid teid ning liiklussõlmi, kuid lõpuks on lihtsalt ummikud suuremad, kuna autosid vähemaks ei jää. Autode arvu kasvuga kasvavad ka müra ja õhusaaste. Nii tekib surnud ring.
Seega – kui panna ritta auto ja jalgrattaga sõitmise plussid ja miinused, võidab keskkonnaaspektidest igal juhul jalgratas: õhusaastet ei teki, müra samuti mitte, lisaks on jalgrattasõit igati tervislikum. Müraallikaid on aga teisigi ja igaüks võiks selle peale mõelda, kuidas mürareostust meie ümber vähendada – vaiksemas maailmas on ka närv puhanum ja uni magusam.
Film ''Rattad või autod'' (Bikes vs Cars, Rootsi 2015) on eetris teisipäeval, 17. mail algusega kell 22.05 ETV2s.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa