Kui viigerhüljes on kevadel liiga rammus, pole see hea ({{commentsTotal}})

Viigerhülge poeg.
Viigerhülge poeg. Autor/allikas: Shawn Dahle/ Wikimedia Commons

Just viigerhüljes võib olla üks põhjus, miks inimesed Läänemere äärde paikseks jäid, seda eriti saartel. "Osooni" võttemeeskond käiski viigrite elu lähemalt uurimas.

Viigrid peesitavad kivide peal - miks? "Karva vahetavad," nendib merebioloog Ivar Jüssi. Nad peavad veest väljas olema. Külmade talvede järel on varakevadel meres veel nii palju jääd, et hülged saavad karvavahetusega ka jää peal hakkama. Peesitama peab, kuna nahk tahab sooja saada. Selleks, et uus karv kasvama hakkaks.

"Nad ei söö, ega tee mitte midagi selle kuu aja jooksul, kui neil karvavahetuse aeg on, mis hakkab kuskil aprilli alguses ja lõpeb mai keskpaigas, mai lõpus."

Kogenud bioloogi jaoks on merekividel pikutavad hülged oluline infoallikas. See aitab mõista, kuidas siin tegutseval hülgekarjal viimastel aastatel on läinud.

Kui kevadel on palju pakse hülgeid, tähendab see, et midagi on valesti. Hülged peaksid olema kevadel hästi kõhnad, nendib Jüssi.

Kõhnad peavad nad olema sellepärast, et nad ei söö nii kaua, kuni on oma poja üles kasvatanud, mis tähendab ligi kuu aega talvekülma üleelamist.

Aga kui seda rasva on üle jäänud, siis on jäänud midagi tegemata. "Ilmselt on jäänud see poeg sünnitamata või ei ole nad imetanud seda poega piisavalt kaua."

Kui palju on suuri ja kui palju väikeseid, näitab enam-vähem seda, missuguses seisus kari on ja kui hästi on neil läinud eelmistel aastatel sigimine. "Praegu väikeseid hülgeid eriti palju sees ei ole. See tähendab, et mitte küll sel aastal, aga eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kuskil peavad need pojad ju ka koos teistega karva vahetama. Kui neid pole, siis järelikult ei olnud see sigimine eelmistel aastatel eriti hea."

Kuidas inimene tunneb ära, et tegu on just viigerhülgega?

"No põhiline tunnus on see, et viiger on ikka kassi näoga loom ja hallhüljes on siukese koera näoga või hobuse näoga," seletab merebioloog Ivar Jüssi.

Hästi saab aru ka karva mustri järgi. Viigritel on ilusad rõngakujulised laigud, mõnel suuremad, mõnel väiksemad, aga need on täiesti selgelt eristatavad. Hallhülgel ja teistel hülgeliikidel selliseid ümmargusi laikusid kere peal ei ole.

Vaadake ka "Osooni" teisi lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: