"Meie jaoks oli kõige üllatavam ja šokeerivam, et me ei saanud välja tuua ühtegi konkreetset liigirühma, keda puudutab mürareostus ebatavaliselt palju. Linnud, limused, lülijalgsed, kalad, imetajad jne – nägime sellest jälgi kõigi suuremate taksonite puhul," sõnas Hansjoerg Kunc, Belfastis asuv Queen'si Ülikooli vanemdotsent. Kokku põhinevad järeldused eelnevalt 109 liigiga tehtud katsetel.

Kunc tunnistas, et näpuga järge ajades saab öelda midagi põhjapanevat vaid nende kohta. Samas uskus ta, et tulemusi saab laiendada suurele osale ülejäänud loomariigist.

"Liigid erinevad muidugi selles osas, kuidas nad müra tajuvad. Erinev on ka nende elupaik, ent kaasasime analüüsi ainult mudelorganismidega tehtud eksperimentaalsed uuringud. Nende puhul on peaaegu kindel, et tulemusi ei saanud mõjutada miski muu," lisas dotsent. Näiteks mõõdeti katsete käigus lisaks loomade käitumise uurimisele hormoonide alusel nende stressitaset.

Teisisõnu ei saa praegu välistada, et osadel liikidel pole inimtekkelisest mürast sooja ega külma. Need oleksid Kunci hinnangul aga pigem erandid. Vaid mõne eriti tundliku või ohustatud liigi asemel on tegu siiski laialdasema ja terveid ökosüsteeme puudutava probleemiga.

Vanemdotsent lisas, et arvamuse vaid üksikute liikide põhjal kujundamisel on omad ohud. Mõnedele loomadele võib kõrgem müratase isegi kasuks tulla. Näiteks võib varjestada see saakloomade tekitavaid helisid. "Kui öökull või nahkhiir nüüd selle tõttu nälga jääb, on see viimastele selgelt kahjulik. Selle tõttu kiskja käest pääseval hiirel või putukal oleks teine arvamus. Praegusi ökosüsteemi säilitada soovides on aga vastus üks – liigne müra lööb need tasakaalust välja," arutles Kunc.

Aja jooksul võivad loomad kõrgema mürafooniga kohaneda. Juba on muutunud mõnede liikide jahipidamise mustrid. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse varasemast teistsuguseid helisagedusi. Ainult sellele lootma jääda siiski ei saa. Evolutsioon on soosinud ümbritsevast keskkonnast tingituna teatud käitumismallide või morfoloogiliste tunnuste tekkimist. Keskkonna muutudes ei pruugi olla enam tegu kõige parema lahendusega. Sellest võib piisata mõnede liikide väljasuremiseni viimiseks.

Nõnda sooviks näha Kunc senisest rohkem taristuprojektide ehitamisel mürareostuse peale mõtlemist. Lisaks tihenevale laevaliiklusele kasvab endiselt ka lennu- ja autoreisijate arv. "Kliimamuutustele mõeldes on pealegi müra kasutu või raisku minevam energia. Nõnda võiks vaiksemate mootorite ja propellerite loomine tuua võidu kütusekulus, millega väheneks süsinikuheitmete hulk," viitas vanemdotsent.

Viimaks mõjutab inimtekkeline müra peale looma-, kala- või putukaliikidele ka inimesi. Euroopa Keskkonnaagentuuriga liitunud riikides mõjutab kahjulikuks peetava müra igal aastal enam kui saja miljoni inimese elukvaliteeti. "Nii Euroopa Liit kui ka Maailma Terviseorganisatsioon on tunnistanud, et müra on tõsine probleem. Õnneks ilmub mürareostuse majanduslikku mõju lahkavaid uurimusi üha rohkem. Nende tulemuste põhjal võiks olla riikidel lihtsam otsustada, kui palju oleks neil mürareostuse piiramisega võita kasvõi tervishoius," viitas Kunc.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes