Valgevaalade suhtlusvõrgustikud on sama keerukad kui inimestel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Micheal J/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Kui varem peeti valgevaalu (Delphinapterus leucas) seltsivateks, ent matrilineaarseteks imetajateks, siis nüüd paistab nende suhtlusringkond olema arvatust kirevam. Valgevaalad lävivad oma pika elu juuksul nii paarikaupa kui ka tuhande isendiga karjades, kusjuures emapoolne sugulus ei mängigi erilist rolli, selgub värskest uuringust.

Inimeste sotsiaalvõrgustikud on keerukad. Suhtleme nii oma lähemate ja kaugemate sugulastega kui ka tuttavate ja võõrastega. Äsjane uuring näitab, et valgevaalade suhtlusvõrgustikud on meie omadele väga sarnased.

Florida Atlandi Ülikooli Harbor Branchi okeanograafia instituudi teadlased jälgisid valgevaalu 10 paigas üle Põhja-Jäämere Alaskast Põhja-Norrani. Nad kombineerisid välitöid ja mitokondriDNA uuringuid ning võrdlesid valgevaalade genotüüpe eri paigus.

Uuring andis valgevaalade rühmakäitumise kohta ootamatuid tulemusi. Need mereimetajad suhtlevad nii paarikaupa kui ka suurtes vaalakarjades. Varem arvati, et valgevaalad on matrilineaarsed ja lävivad peamiselt emapoolsete sugulastega. Nüüd selgus, et nad suhtlevad tihti ka oma kaugemate sugulaste ja päris võõraste liigikaaslastega.

On võimalik, et valgevaalade suhtlusvõrgustikud ja kultuur eeldavadki, et loomad erinevate liigikaaslastega tihedalt läviks. Valgevaalad elavad umbes 70-aastaseks ja püsivad enamasti samas kogukonnas, kus nad sündisid. Nii võivad neil elu jooksul tekkida omavahel pika-ajalised suhted.

Uuritud valgevaalad koondusid teatud tüüpi rühmadesse. Näiteks liikusid koos ringi ema ja poeg, vahel aga rühm täiskasvanud isasvaalu, igast vanusest vaalad või tuhandepealised karjad. Vaalad liikusid erinevate suhtlusrühmade vahel ringi, nagu inimesedki pere, töö ja sõprade vahel.

Vaalarühmade DNAuuring näitas, et rühmaliikmed polnud emaliini pidi sugulased. Pigem võis sugulus olla kaugem või hoopis isaliinist.

Teadlased oletavad, et valgevaalade kogukond soodustab vaalade ajutisi kokku ja lahku liikumisi. Rühmade suurus ja liikmeskond võib sel juhul oleneda kontekstist. Samuti on võimalik, et valgevaalade kogukonnas on suhtluspiirid siiski üsna jäigad, ning et kindlad vaalarühmad kohtuvad ja hargnevad regulaarselt.

Teadlased loodavad, et uuring aitab meil paremini mõista valgevaalade alalhoidlikkust. Samuti mõistame ehk paremini, kuidas valgevaalad näiteks kliimamuutusega toime tulevad.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: