Maa tuuma sisemine tahke osa pöörleb ida suunas ja palju kiiremini kui kogu ülejäänud planeet. Sulametallist välistuuma pöörlemine on aeglasem ja läänesuunaline, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artikkel.

Maa tahke sisetuum on ligikaudu Kuu suurune ja koosneb tahkest rauast. Seda ümbritseb vedel välistuum, mille metallide liikumine tekitab Maa magnetvälja.

17. sajandil oletas inglise loodusteadlane Edmund Halley, et Maa magnetväli pöördub lääne suunas. Maavärinate ajal liikuvate seismiliste lainete liikumismustrid viitavad aga, et meie planeedi tahke tuuma pöörlemine on idasuunaline.

Šveitsi riikliku arvutuskeskuse superarvuti Monte Rosa aitas Inglise Leedsi ülikooli ja Šveitsi riikliku tehnoloogiainstituudi teadlastel luua Maa tuuma liikumise mudeli. See peaks olema eelmistest ligi sada korda täpsem.

Uurimisrühma juhi Philip Livermore´i sõnul on Maa magnetväli ja tuuma pöörlemine seotud. Magnetväli paneb sisetuuma ida suunas pöörlema ja annab sellele suure kiiruse. Vedel välistuum seevastu suunatakse pöörlema vastassuunas – lääne poole.

Kuna Maa magnetväli muutub pika aja jooksul aeglaselt, muudab see tuuma liikumist. Kivimite uurimine on näidanud, et viimase 3000 aasta jooksul võib Maa välistuum olla lühikest aega pöörelnud hoopis itta. Nüüd võib oletada, et ilmselt on ka sisetuum aegade jooksul oma liikumissuunda muutnud.