Maa sisetuum on vaid miljardiaastane
Maakera sisimas südames asub tahke sisetuum, kuid see ei ole seal alati olnud. Jung-Fu Lin Austini Texase Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid suure temperatuuri ja rõhu tingimustes ning väidavad nende põhjal, et tahke raud-nikkeltuum tekkis alles 1–1,3 miljardit aastat tagasi. Seda on maakera enda 4,5 miljardi aastase vanuse kõrval suhteliselt napilt.
Et paleomagneetiliste mõõtmiste põhjal tugevnes just miljardi aasta eest ka Maa magnetväli, siis on arvata, et sisetuuma tahkenemine aitas sellele tugevnemisele tublisti kaasa, kuigi magnetvälja ennast genereerivad põhiliselt sularauavood planeedi välistuumas. On siis arvata, et sisetuum avaldab neile voogudele tugevat mõju.
Lin ja ta kaaslased avaldasid rauale kõrge temperatuuri käes suurt rõhku, nii et see omandas nn heksarauastruktuuri, mis ongi stabiilne ainult sellisel suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril, mis sügaval Maa sees valitseb. Teadlased mõõtsid heksaraua elektritakistust ja leidsid, et see kasvab temperatuuri tõustes üsna ühtlaselt, nagu ka nende eelnevad arvutused näitasid.
Nende ning muude teadaolevate andmete ja teadmiste alusel käitatud mudel näitaski, et raud ja nikkel hakkasid Maa südames olulisel määral tahkenema just miljard aastat või natukene rohkem tagasi. On arvata, et tahke sisetuum kasvab nüüd ajapikku üha suuremaks sedamööda, kuidas vedela sisetuuma ainet selle pinnale hangub.
Huvitav on aga ka see, et Maa on Päikesesüsteemi neljast kivisest siseplaneedist ainus, millel on märkimisväärselt tugev magnetväli. Autorid loodavad, et nende tulemus aitab paremini mõista, miks teistel siseplaneetidel on magnetväli palju nõrgem kui Maal või puudub sootuks.
Lin ja kaasautorid kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa