Nad kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et umbes iga 24–33 aasta järel on seesugused suured värinad mõneks ajaks sagenenud. Ainuke teine loodusnähtus, millega neil värinasagenemisi seostada õnnestus, oli maakera pöörlemise väike aeglustumine umbes viie aasta jooksul enne värinate sagenemist.

Maakera pöörlemiskiirust omakorda võib teadaolevalt mõjutada näiteks kasvõi tugevapoolne El Nino ilmastikunähtus. Kuid maavärinaid põhjustavad ikka sügavamad nähtused. Maakera süvimas keskmes on tahkest rauast ja niklist sisetuum, selle ümber vedelast rauast ja niklist välistuum, selle ümber paks vedelapoolne vahevöö ja kõige peal õhuke tahke maakoor.

Maavärinad toimuvad maakoores, kuid maakoor ujub vahevöö peal. Kui Maa pöörlemine aeglustub, siis, võib maakoor vahevöö peal natuke libisema hakata. Bilham ja Bendick oletavad, et see võib olla üks võimalik seletus, miks Maa pöörlemise aeglustumine võib maavärinaid kaasa tuua. Viimased kuus aastat ongi Maa pöörlemine järjepanu aeglustunud.

Kui läheb nii, nagu enne on läinud, siis peakski varsti taas suuri maavärinaid sagedamini tulema. Kui tavaliselt on aastas 15–20 maavärinat magnituudiga seitse ja enam, siis Bilhami ja Bendicki arvates võiks neid tuleval aastal tulla 25–30. Millises maailma kandis need maavärinad tulevad, seda teadlased siiski ette ei tea.