Muutlik väiksus on aidanud lindudel levida
Kuigi dinosaurused surid juba 65 miljoni aasta eest välja, elavad ja säutsuvad nende evolutsioonilised järeltulijad linnud rõõmsalt edasi. Miks siis lindudel saurustest paremini on läinud? Põhjus võib olla seotud lindude kehasuurusega.
Teadlased väidavad värske uuringu põhjal, et suhteliselt väike, aga siiski liigiti üsna varieeruv kasv on võinud aidata lindudel ja ka nende otsestel eellastel sauruste seas üha uusi ökoloogilisi nišše hõivata. Just seetõttu on linnud nende arvates tänapäeval nii mitmekesine ja nii laialt levinud loomarühm.
Teadlased Inglismaalt Oxfordi ülikoolist, Kanadast Ontario Kuninglikust Muuseumist ja mujalt hindasid 426 dinosauruseliigi kehakaalu. Nad püüdsid seda tuletada fossiilsete sääreluude jämeduse põhjal. Ilmnes, et kui dinosaurused 220 miljoni aasta eest tekkisid, siis esialgu muutus nende kehasuurus mitmekümne miljoni aasta vältel suhteliselt kiiresti, kord suuremaks, kord väiksemaks. Siis aga muutused suurelt jaolt lakkasid – kehasuurus stabiliseerus.
Kuid oli üks rühm saurusi, kelle seas jäi kehakaal endiselt muutlikuks. Nende seas leidus nii 15-grammiseid kui ka kolmetonniseid loomi. See oli just see sauruserühm, kellest kujunesid hiljem linnud. See rühm oli sauruste seas ka ökoloogiliste kohastumuste poolest kõige mitmekesisem.
Ent mis samuti tähtis – ka kõik kõige väiksemat sorti saurused kuulusid just sinna. See oli ainus sauruserühm, kus üldse esines liike, mis kaalusid alla kilogrammi. Evolutsioon justkui katsetas nende peal mitmesuguseid suurusi, sh radikaalset väiksust. Võibolla on siis just sellelt sauruserühmalt päritud väiksus ja muutlikkus aidanud lindudelgi edukalt levida ja mitmekesistuda., leiavad Roger Benson Oxfordi ülikoolist ja kaasautorid ajakirjas PLOS Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Vikerraadio Teadusuudis