Nahkhiir võib õppida heli jäljendama
Loomi, kes oskaksid kuuldud hääli järele teha, ei ole tegelikult palju — linnud nagu papagoi või kuldnokk ja mõned imetajad nagu delfiin, vaal, hüljes ja elevant.
Nüüd selgub, et sellesse elitaarsesse seltskonda võib arvata ka nahkhiire, kes suudab helijäljendusoskuse mõningase harjutamise tulemusel omandada.
Ella Lattenkamp Hollandis Nijmegenis asuvast Max Plancki Psühholingvistika Instituudist ja ta kolleegid tegid katseid ühe Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elava nahkhiireliigiga.
Nad sisustasid kuuele loomakesele väikese helistuudio mikrofonide ja kõlaritega. Kui nahkhiir tegi häält, mängiti see talle uuesti ette. Kui katseloom seepeale häälitsust kordas, sai ta tasuks banaanipudi.
Seejärel võtsid teadlased kasutusele väikese kavaluse. Nad moonutasid häälitsuse salvestust õige pisut ja tegid selle tooni natuke madalamaks. Kui nahkhiir ka seda madalamatoonilist häälitsust õigesti jäljendas, sai ta tasuks taas toidupalakese, muul juhul aga mitte.
Kuu ajaga olid kõik kuus katsenahkhiirt õppinud hääle madaldamise ja muu lihtsama helijäljenduse selgeks.
See saavutus ei avalda ehk nii sügavat muljet kui näiteks papagoi matkimismeisterlikkus, kuid tubli tulemus ju ikka.
Meile, inimestele võib häälte järeletegemine lihtne tunduda, kuid see nõuab tegelikult ajult päris tõsist tööd.
Kuuldud heli tuleb meelde jätta, omaenda häälitsus selle järgi seada, siis seda veel ka ise kuulata, kõrvutada meelde jäetud heliga ja vajadusel edaspidi korrigeerida.
Helijäljendusel põhineb ka inimeste keel ja kõne. Teisi loomi uurides on ehk võimalik jälile saada, kuidas see oskus meil on arenenud.
Oma uuringust kirjutavad Lattenkamp ja kaasautorid ajakirjas Biology Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa