Tuttpütid talvituvad praegu Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Nahkhiired, kes ei ole meilt ära lennanud, magavad praegu koobastes ja keldrites talveund ja neid ei tohi mingil juhul häirida. Parim viis nendega praegu tutvust teha on Eesti loodusmuuseumis.

Tuttpüti nimi tuleneb tema välimusest. "Tutt on uhke tal, jah. Aga seda esineb tal vaid siis, kui tal on pulmaajad," ütles Eesti loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk.

Tuttpüttide pulmamäng on eripärane. "Siis isane ja emane tantsivad sünkroonis ja teevad väga kihvte liigutusi ja pakuvad taimi üksteisele - selline tõeline romanitika, mida looduses saaks näha," kirjeldas Lennuk.

Tuttpüti põhiline toit on kala. "Seal veekogus, kuhu ta end sätib, on kindlasti ka kala. Hea teadmine võib-olla ka kalameestele, näiteks," märkis Lennuk.

Aasta loomast on loodusmuuseumis veebruaris tulemas näitus. Seal saab nahkhiirt näha ja katsuda.

Eestis on 12 liiki nahkhiiri. "Nahkhiired on üldiselt haruldused ja neid tuleb kaitsta, aga kodukeldris võib näha suurkõrva. Kui ta magama läheb ja kui nüüd talvel minna keldrisse, siis tegelikult neid suuri kõrvu ei näe, sest ta paneb need endale /.../ käsitiiva alla, et need ära ei külmuks. Tal on need nii suured," rääkis Lennuk.

Suured kõrvad on sellel nahkhiire liigil seotud toidu hankimisega. "Tema jahib putukaid niimoodi, et ta kuulab putuka häält. Kui putukas kuskil koiba liigutab, siis ta saab aru, et seal ta on, ja võtab kinni," rääkis Lennuk.

"Teised nahkhiired üldiselt kasutavad kajalokatsiooni, nad saadavad hästi kõrgeid helisid, mida inimkõrv üldiselt ei kuule, nad saadavad neid kõrgeid helisid välja ja need põrkuvad tagasi putukate ja keskkonna pealt ja nii nad saavad aru, kus on nende söögiobjektid," lisas ta.

Aasta looma ja lindu valitakse Lennuki sõnul sellepärast, et neile rohkem tähelepanu pöörata. "Tegu on liikidega, kellest me tahaksime rohkem teada saada ja natuke rohkem ka inimestele tutvustada, kuidas neid hoida," selgitas ta.