Selts selgitas, et karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. "Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise," lisas selts.

Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust - käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja vahel ka rüüstatud mesitarusid.

"Karu aastal proovime anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituma peaks," märkis selts.

"Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama," selgitas Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda karu valimist aasta loomaks.

Nii kutsubki selts karu aastal karudega tutvuma - osalema karuteemalistel vestlusõhtutel, karumatkadel ning külastama karumaalide näitust. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ning fotokonkursil.

Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida Looduskalendri karublogis ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka Riigimetsa Majandamise Keskuse karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad ka selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris.

Teist aastat järjest on õpilastel võimalik teha valik aasta looma loovtöö teemade seast terioloogia seltsi kodulehel.

Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias. Selleks ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.