Uuringu ühe autori Erin McKenney sõnul ei tule lääneliku dieedi laastav mõju inimeste ja hiirte mikrobioomile kellelegi üllatusena. Ajal, mil inimasustus tungib üha rohkem metsloomade territooriumile, huvitas McKenney töörühma, kuidas mõjub inimeste toit metsaelanikele.

Uurija sõnul osutab uus töö ohule, et inimtoiduga harjunud metsloomade kehad ei suuda hiljem oma tavapärasest toidust piisavalt toitaineid omastada. Töö esimese autori Sierra Gillmani sõnul oligi uurimisrühma eesmärk baribalide näitel hinnata, kuidas inimeste toit metsaelanikele tegelikult mõjub.

Toomaks küsimusse selgust tegid uurijad oma katseid Michigani osariigis, kus seadused lubavad jahimeestel karudele söödaks jätta ka inimeste toitu, näiteks suhkruseid krõbinaid ja komme. Kuna kohalikud kütid jätavad vahel mõmmikutele maiusi nädalate ja kuude kaupa, harjubki osa karusid regulaarselt inimeste kiirtoitu sööma.

Kohalike metsagiidide abiga kogusid uurijad proove jahimeeste mahalastud baribalidelt. Täpsemalt huvitasid teadlasi loomade karvastiku- ja soolestikuproovid nii peensoole keskosast kui ka käärsoolest. Nii said teadlased proove ühtekokku 35 karult. 

Seejärel töötlesid uurijad soolestikuproove, et teha kindlaks nii iga karu kõhus elanud liigid kui ka nende arvukus. Ilmnes, et rohkem töödeldud toite söönud baribalidel olid mõlemad näitajad madalamad kui teistel. Gillmani sõnul saab põhimõtteliselt järeldada, et mida rohkem ja kauem karu inimtoitu sööb, seda vaesem on tema sooleelustik.

Karvaproovidega tegid uurijad süsiniku isotoobi analüüsi, mis andis aimu iga mõmmiku toitumisest pikas plaanis. Analüüs näitas ära, kui palju oli iga baribal söönud suhkrut ja maisi, mida leidub sageli Ameerika töödeldud toitudes. 

McKenney sõnul seedib suhkur väga kergesti ja paljud bakterid suudavad seda omastada. See tähendab, et töödeldud toidud annavad kiudaineid ja muid mikrotoitaineid lõhustavatele bakteritele vähem tegevust. Konkurentsis teiste bakteriliikidega jäävad need liigid nõrgemaks ega saa piisavalt toitu, kui karu just inimtoidu kõrval traditsioonilist toitu ei söö. Uurijad oletavad, et just see on üks viis, kuidas baribalide soolestik vaesestub.

McKenney lisas, et kui karude soolestiku liigirikkus hakkab inimtoidu tõttu kannatama, on võimalik, et traditsioonilise toidu juurde naastes ei saa loom sealt enam kätte nii palju toitaineid kui varem. Kas kiudaineid lõhustavad mikroobid tulevad ajapikku karu sooltesse tagasi, pole uurija sõnul veel selge.

Gillmani sõnul tähendab seose avastus, et järgmiseks tuleks uurida, mida tähendab see karude ja võimalik, et ka teiste metsloomade tervisele laiemalt. Uuringu kaasautori Diana Lafferty sõnul on nimelt paljudelt kütikaameratelt näha, kuidas metsa poetatud toidupaladega käivad maiustamas pesukarud, nugised, hirved ja jänesed. Ta lisab, et edaspidi tuleks söödana metsa jäetud inimtoidu mõju arvestada ka looduskaitsevaldkonnas.

Uuring avaldati ajakirjas Journal of Mammalogy.