Professor: Läänemere kalu võib süüa täie rahuga
Euroopa toiduohutusameti värske hinnangu kohaselt on dioksiinid ja PCB-d inimeste tervisele arvatust kahjulikumad. Uudisele vaatamata võib Läänemere kalu rahulikult edasi süüa, leiab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips.
"Teame varasemast, et Läänemere kalad sisaldavad natukene rohkem dioksiine ja teatud muid ohtlikke aineid kui mujal maailmameres (elavad kalad). Mida põhja poole minna ja rasvasem kala on, seda rohkem see dioksiine sisaldab," selgitas mereteadur. Kala soovitavas koguses süües ei tohiks selle tõttu aga Lipsu sõnul terviseprobleeme tekkida.
Suur osa dioksiinidest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Keskkonda satuvad ühendid valdavalt põlemisprotsesside käigus. Nõnda võib oodata, et kui metsatulekahjud kliimamuutuste toel sagenevad, kasvab lõppkokkuvõttes merre ja lõpuks kaladesse jõudvate mürkainete hulk.
Ka looduslikult esinevate raskemetallide päritolu määramine on raskem. Näiteks ei teadlased praegu täpselt, miks leidub Läänemeres praegu nii palju elavhõbedat. Sama kehtib kaadmiumi, vase, tsingi ja tina kohta. "Viimasel ajal, mida (toodetes) kasutatakse, sisaldavad põhiliselt vaske ja tsinki. Me võime arvata, kust see keskkonda satub, aga need on üksikud kohad, kus need võivad olla. Suurem osa tuleb maismaalt ja inimeste meres toimetamisel," selgitas Lips.
Jätkuvalt on tema sõnul probleeme Läänemerre jõudvate toitainetega. "Me oleme väga palju nende (vähendamiseks) teinud, [...] aga kui võtame selle, palju me väetisi kasutame täna ümber Läänemere [...] ja kui palju jääb pinnasesse, siis [...] umbes 50 protsenti väetistest kulutatakse mitte millegi peale," nentis professor. Läänemerre suubuvate jõgede vooluhulga tõttu annab sellesse kõige olulisema panuse Poola.
Ära ei unustada ka tulevikku. "Peame vaatame inimmõjusid ka selles võtmes, kuidas kliimamuutused kõigile neile protsessidele toimivad. Me oleme väga palju püüdnud toitainete sissevoolu vähendada, aga kui ikkagi läheb soojemaks ja sademeid tuleb rohkem, siis jõuavad eelnevalt pinnasesse sattunud toitained ikkagi Läänemereni," sõnas Lips.
Läänemerd ennast keegi puhastama ei lähe. Keskenduda tuleks reostusallikatega. "Me võime hästi kiiresti midagi ära rikkuda, aga ega loodus iseenesest ja väga kiiresti tagasi sinna ei jõua. Me peame olema kannatlikud," järeldas professor.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
