Euroopat kütvate hoovuste tulevikku varjutab katastroofilumm
Mõne nädala eest ilmunud uuringu tõlgendused äratasid taas paljudes hirmu, et Atlandi hoovuste süsteem (AMOC) on kokkuvarisemise äärel ja Põhja-Euroopas on oodata uut jääaega. Ehkki Eesti ekspertide sõnul pandi AMOC kliimamudelis käituma uudsel viisil, pole uurimuse põhjal võimalik tuleviku kohta üheseid ega selgeid ennustusi teha.
"Üldiselt nõustuvad teadlased, et AMOC aeglustub selle sajandi jooksul. On tõendeid, et see protsess on juba alanud. Samas pole selge, kas see aeglustumine on tingitud vaid kliimamuutustest või on see lihtsalt aastatevaheline muutlikkus kliimasüsteemis. Selline järsk seiskumine, mida uudislugudes kirjeldatakse, on väga ebatõenäoline, aga samas väga suure mõjuga" selgitas Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.
Viimane meediatorm ümber AMOC-i sai alguse mainekas teadusajakirjas Science Advances veebruari alguses avaldatud artiklist. Töös näitasid Hollandi teadlased tervet maakera haarava kliimamudeli abil tehtud analüüsiga, et AMOC võib väga ulatusliku magevee juurdevoolu korral peatuda. Paljudes lehelugudes korjati teadustööst aga üles hoopis ulatusliku veeringe seiskumisega kaasnevad apokalüptilised temperatuurimuutused.
AMOC-i seiskumine on üks nn globaalsetest murdepunktidest ehk kriitiline lävend, mille ületamine tooks kaasa suured ja sageli pöördumatud muutused kliimasüsteemis. Kui AMOC-i seiskumise mõju võiks olla võrreldav uue jääaja saabumisega, ei ennusta viidatud artikkel missuguse tõenäosuse või kiirusega võiks see sündmus juhtuda. Tegelikult ei viiks AMOC-i murdepunktini ka tänastes kõige äärmuslikemates kliimastsenaariumites kirjeldatud tingimused.
AMOC-i ABC
Piia Posti sõnul tuleb tulemuste tõlgendamiseks esmalt mõista, mis AMOC ehk Atlandi meridionaalne ümberpöörav tsirkulatsioon üleüldse on. "Selles mitmetasandilises ookeani veeringes osalevad nii pinnahoovused kui ka põhjahoovused. Mingites piirkondades tihedam vesi sukeldub ja vähem tihe tõuseb pinnale," selgitas Post.
AMOC-i üks osa on hästituntud Golfi hoovus. See voolab piki Põhja-Ameerika idarannikut ja kannab sooja vett Florida väinadest Newfoundlandi saareni. Sealt jätkab üle ookeani Euroopa suunas Põhja-Atlandi hoovus. Mõlemad on pinnahoovused, mis kannavad soojust troopikast kõrgematele laiustele. Nende tõttu on ka Euroopa kliima oluliselt soojem kui mujal samadel laiuskraadidel.
Pinnahoovused lükkab käima õhuringlus ja Maa pöörlemine. Parasvöötmes puhuvad tuuled läänest itta ja troopikas passaatidena idast läände. "Kui need kaks voolu Maa pöörlemisega kombineeruvad, saame pinnahoovustes päripäeva liikumise. Selles osalevad mõlemad hoovused, mis kannavad koos vett kirdesse. Lõunasse kandub vesi ookeani siseselt ja läände tagasi troopilistel laiustel Põhja passaathoovusena," sõnas Post.
Omakorda Põhja-Atlandi hoovusega kõrgematele laiuskraadidele kandunud vesi jahtub, andes energiat selle kohal olevatele õhumassidele ja muutub seetõttu tihedamaks. Tihedam vesi sukeldub ja pöördub sügavustes tagasi lõunasse, viies eelpool mainitud ümberpöördumiseni. Nõnda moodustavadki need ookeani pindmiste ja süvakihtide hoovused kokku AMOC-i.
Kuuldused Golfi hoovuse surmast...
AMOC-i võimalikku seiskumist käsitlevad tööd on seotud Gröönimaa liustike sulamisest tingitud suureneva magevee sissevooluga ookeani. Piia Posti sõnul kontrollitakse kõnealuses artiklis, kuidas võiks suurem magevee hulk häirida süvavee teket ja sellega ka veeringlust laiemalt. Sisuliselt üritatakse vastata küsimusele, kas tekkinud mageveed on sügavamale vajumiseks liiga soojad ja vähetihedad. Minevikust on tõendeid, et seda on varem juhtunud ja sellega on kaasnenud kiire üleilmne kliimamuutus.
Tema hinnangul on kõige olulisem rõhutada, et isegi siis kui osa AMOC-ist peatub, ei seiska see Golfi hoovust. Viimane on pinnahoovus ja suures osas põhjustatud õhuringest. Golfi hoovuse peatamiseks peaks välja lülituma üleilmne tuulte süsteem või peatuma Maa pöörlemine.
"Mitte ükski neist ei realiseeru isegi kõige ekstreemsemates kliimastsenaariumites. Ehkki me teame suure kindlusega, et globaalselt temperatuur tõuseb, on meie teadmine regionaalsetest kliimamuutustest ja sellest johtuvatest muutustest õhuringluses palju suurema määramatusega. Samas seni kuni temperatuur Maa eri kohtades erineb, liigub ka õhk. See on kindel!" selgitas Post.
Tema hinnagul on Hollandi teadlaste mudeleksperiment ebarealistlik. Häiritus, mis mudelis ookeanile väga suure magevee hulga lisamisega antakse, on märksa suurem, kui osutavad isegi kõige karmima soojenemisega kliimamudelid. Posti sõnul oligi eksperimendi mõte kinnitada hoopis seda, et AMOC-i seiskumine on põhimõttelisel võimalik.
"Selle mudeleksperimendi eesmärk oli näidata, et AMOCi peatamine on põhimõtteliselt võimalik. Samas ei ütle see mitte midagi selle kohta, millal ja kas see tegelikult juhtub. Mudelid on selleks, et uurida kliimasüsteemis toimuvaid füüsikalisi protsesse, kaasates nii palju kui võimalik meie tänapäevast teadmist. Ükski realistlikum mudel AMOC-i režiimi vahetumist ennustanud pole," lisas Post.
Kuna geoloogilise ajaskaala kliimauuringutest on teada, et selline režiimivahetus on võimalik, tulekski teadlase hinnangul uurida maakera toonast kliimat. Samas arvestades, et keegi siis kohapeal midagi ei mõõtnud, peab Post ka neid teadmisi vaid kaudseks. "Ma olen tegelikult mures, et meedia on liikunud selles suunas justkui oleks meil AMOC-i seiskumise suhtes mingid kindlad teadmised. Tegelikult on neid ookeanimudelitega tehtud eksperimente, kus pole seiskumist leitud, kordades enam," selgitas Post.
Puudub ajaline mõõde
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lipsi sõnul on hollandlaste artikkel tähelepanuväärne eestkätt seetõttu, et AMOC suudeti järk-järgult suureneva magevee juurdevooluga peatada esmakordselt niivõrd keerukas kliimamudelis.
"Oluline on selle artikli puhul märgata, et murdepunktini jõuti, kui aeglaselt suurenev magevee juurdevool sai piisavalt suureks. Mudelit pidi jooksutama üle 1700 aasta. Ehk siis: tulemus on uus – see näitab, et ka keerulised kliimamudelid suudavad geoloogilises ajaloos esinenud AMOC-i peatumisi simuleerida, kui kasvatada järk-järgult magevee juurdevoolu," selgitas Lips.
Temagi sõnul tekkis mudelis toodud murdepunkt aga alles siis, kui magevee juurdevool ületas praegust Gröönimaa liustike sulamisest lisanduvat juurdevoolu kümneid kordi. Samas tõi Lips välja, et mudeli autorite sõnul võib murdepunkt saabuda ka väiksema magevee juurdevooluga. Seda siis kui korrigeerida üleilmseid sademehulki. Nimelt pole praegu mudelis toodud India ookeani sademed täpsed.
"See tähendab, et (uuringu) pealkirjas toodud väide on õige – AMOC on teel peatumise poole. Lihtsalt ei ole antud ligikaudset ajamastaapi, millal murdepunkt võiks kõige suurema tõenäosusega saabuda. Küll on välja pakutud indikaator, mille abil seda ennustada," selgitas Lips.
Samas kinnitas professor et Golfi hoovus võib nõrgemana edasi toimida isegi siis, kui pinnakihi vee sukeldumine Gröönimaa juures peatuks. Nimelt ringlebki osa Golfi hoovuse veest pinnakihis, suundudes tagasi ekvaatori poole Põhja-Atlandi kesk- ja idaosas.
Kui enamus kliimamudeleid ja teadlasi on Lipsi sõnul arvamusel, et pinnakihi vee sukeldumine Gröönimaa juures sel sajandil ei peatu, on sellegi osas erimeelsusi. Näiteks ennustas üks statistilistel meetoditel ja Põhja-Atlandi pinnakihi temperatuuril põhinev 2023. aasta artikkel, et AMOC seiskub 95-protsendilise kindlusega aastatel 2025–2095. Millal täpselt, seda töö ei öelnud.
"Tolle uuringu tulemuse peamine kriitika on, et pinnakihi temperatuur pole kõige parem AMOC indikaator. See on mõjutatud ka muude tegurite poolt. Sidudes selle AMOC-i intensiivsusega, tegid nad mitmeid varjatud eeldusi," kostis Lips kriitiliselt.
Ka Piia Posti sõnul pole teine varasemalt meediasse jõudnud teadustöö võimeline AMOC-i seiskumist põhjendama: "Statistiline uuring ei ole ju võimeline selgitama mingeid põhjuslikke seoseid. Peame lähtuma sellest, et uuringu tulemused on kindlad alles siis, kui mõistame neid protsesse füüsikaliselt. Praegu pole see nii kindlasti nii".
Päev pärast homset?
"Kuna meie piirkonna ilma ja kliimat mõjutavad olulised Põhja-Atlandilt läänevooluga siia liikuvad õhumassid, viiks AMOC aeglustumine või nõrgenemine temperatuuride langemiseni. AMOC-i peatumise tagajärjel võib saabuda järjekordne jääaeg," nentis Urmas Lips.
Tema sõnul avalduks AMOC-i peatumise peamine mõju Skandinaavias, kuid oleks suur kogu Põhja-Euroopas. Murdepunkti saabumise järel alaneks keskmine õhutemperatuur Bergenis 100 aasta jooksul talvel ca 30 kraadi ja suvel ca 10 kraadi võrra. Londonis alaneks õhutemperatuur veebruaris ca 15 kraadi ja suvekuudel viis kraadi. Eestis oleks temperatuuri langused võrreldavad Londoniga või veidi suuremad.
"Mõju oleks väga suur. Peamine küsimus on, kas ja millal see murdepunkt saabub. Oluline on aga rõhutada, et hetkel on enamuse arvamus, et sel sajandil seda ei tule," lisas Lips.
Piia Posti sõnul on Golfi hoovuse peatumise mõjust rääkimine vastutustundetu. Kuni Päike paistab, Maa telg kaldu jääb ja planeet pöörleb, saavad eri piirkonnad erineval hulgal päikesekiirgust ehk soojenevad erinevalt. Ehkki temperatuurigradient väheneb, jääb troopika soojemaks. Seega võib õhuringlus küll ümber kujuneda, kuid Golfi hoovuse seiskumise põhjustaks vaid selle peatumine.
"Golfi hoovus, mis on enamuses tingitud õhuringlusest, ei peatu! Enamus soojuse kandest läänest Euroopa mandrile ei toimu mitte meres, vaid selle kohal voolavast atmosfäärist. Meil pole kindalt teadmist, et AMOC aeglustub just Gröönimaa jääliustike sulamise tõttu. Mõõtmistest ilmnev aeglustumine võib olla lihtsalt tavaline aastatevaheline muutlikkus kliimasüsteemis. See on neil aladel väga suur ja varjutab pikaajalisi muutusi," võttis Post teema kokku.