Põhja-Euroopa ja sealhulgas Eesti kliimat mõjutab suuresti Põhja-Atlandi hoovus, mis on jätk Atlandi ookeanis liikuvale Golfi hoovusele. Golfi hoovus kuulub aga omakorda suuremasse süsteemi, mille nimi on Atlandi meridiaani pöördringlus (AMOC). Uus uuring osutab, et AMOC võib kas sajandi keskpaigaks või isegi juba paari aasta pärast kokku kukkuda, vahendab CNN.

Uuringuga mitte seotud teadlaste sõnul pole elutähtsa pöördringluse murdepunkt tegelikult nii täpselt teada. Samuti ei näita senised hoovuste mõõtmised nende sõnul mingit erilist muutustrendi. Siiski nõustuvad nemadki, et uuringu tulemus teeb valvsaks ja osutab, et süsteem võib kokku kukkuda arvatust varem.

Vesi kliimamuutuse veskile

Atlandi ookeani pöördringlus ehk AMOC on keerukas hoovuste võrgustik, mis meenutab hiiglaslikku konveierlinti. Viimane kannab troopikavöötme sooja vee Atlandi ookeani põhjaossa. Seal jahtub soe vesi maha, muutub soolasemaks ja vajub ookeanis sügavamale, et seejärel taas lõuna poole levida.

AMOC lööb oluliselt kaasa ka kliimasüsteemis, kus see aitab reguleerida üleilmseid ilmastikumustreid. Pöördringluse kollapsil oleks ilmastikule tohutu mõju. See tooks muu hulgas kaasa äärmuslikumad talved ja nihutaks troopikavöötmes vihmaperioodi. Samuti kergitaks see merevee taset Euroopa ja USA rannikupiirkondi mõjutaval määral.

Teadlased hoitavad juba aastaid, et kui kliimamuutus süveneb, võib see AMOC-i rivist välja lüüa. Kui pöördhoovus muutub ebastabiilseks, võib see rikkuda ära vee temperatuuri ja soolsuse tasakaalu – viimasest sõltub aga hoovuste tugevus.

Mida soojemaks muutuvad ookeanid ja mida enam merejää sulab, seda enam voolab ookeani juurde magevett. Magedamal veel on väiksem tihedus, mistap ei vaju see enam nii hõlpsasti põhja. Kui vesi muutub liiga magedaks, soojaks või mõlemat, jääbki konveierlint seisma.

Korra ajaloos on seda juba juhtunud. Enam kui 12 000 aasta eest pani liustike kiire sulamine AMOC-i seisma. See viis omakorda põhjapoolkeral suure temperatuurikõikumiseni: vaid kümne aasta jooksul nihkus temperatuur 10–15 °C võrra.

Uuringuga mitte seotud Woods Hole'i Okeanograafiaühingu juhataja Peter de Menocali sõnul oleks AMOC-i pöördhoovuse seiskumine nii suur ja oluline sündmus, et see mõjutaks iga inimest maamunal.

Kollaps võib saabuda aastatel 2039–2070

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse paneel (IPCC) ennustas oma 2019. aasta raportis, et AMOC-i pöördhoovus jääb selle sajandi jooksul nõrgemaks. Süsteemi täielikku kokkuvarisemist enne 2100. aastat pidasid raporti koostajad toona aga ebatõenäoliseks. Uus uuring jõudis sellega võrreldes palju muretetekitavama järelduseni.

AMOC-i on järjepanu seiratud alles alates 2004. aastast. Uue töö autori ja Kopenhaageni Ülikooli kliimafüüsika professori Peter Ditlevseni sõnul oli selgema pildi nimel tarvis ajas palju enam tagasi minna.

Nii vaatleski tema töörühm mahukamat andmestikku: Gröönimaast lõuna poole jääva Atlandi ookeani merevee pinnatemperatuure pooleteise sajandi jooksul ehk aastatel 1870–2020. Sealt võisid uurijad näha, kuidas käitusid hoovused enne inimtekkelise kliimamuutuse aega.

Uuritud ookeanipiirkonna vett soojendab troopikavöötmest pärit vesi, mille toob kohale just AMOC. Ditlevseni sõnul tähendab vee jahenemine selles piirkonnas, et pöördhoovus jääb nõrgemaks. Töörühm arvas seejärel veetemperatuuri muutustest maha inimtekkelise kliimamuutuse mõju – nii jäid sõelale üksnes hoovuste muutused.

Analüüsil leidsid autorid enda sõnul esimesi hoiatavaid märke, et AMOC muutub oluliselt. Leiu põhjal ennustasid nad enda sõnul suure kindlusega, et pöördhoovus võib kokku kukkuda kõige varem 2025. ja hiljemalt 2095. aastal. Kõige tõenäolisemalt juhtub see Ditlevseni sõnul aastatel 2039–2070.

Kui Ditlevsen ise peab tulemust hirmsaks, ent vettpidavaks, siis Peter de Menocali hinnangul on leid ühtaegu hoiatav, kuid üllatav. Viimase sõnul on AMOC-i nõrgenemine lähikümnenditel olnud teada juba mõnda aega. Üks aastal 2021 ilmunud uuring näitas samuti, et pöördhoovus ilmutab kliimamuutuse mõjul tasakaalutuse märke.

Seni oli puudu aga muutuste võimalik ajaraam. De Menocali sõnul pakub uus töö AMOC-i kriitilise piiri saabumisele võimaliku ajaraami välja. Sajandi keskpaik on tema sõnul murettekitavalt varsti käes. Siiski tõdeb ta, et vaatlusandmed veel pöördhoovuse kollapsi ei kinnita.

Uus teadustöö kutsub maailma üles võtma kiireid ja tõhusaid meetmeid vähendamaks õhku paisatava saaste kogust. Kui saasteosakesi jõuab õhku vähem, on ka üleilmne keskmine temperatuur väiksem. Sel juhul sulab Arktika jää aeglasemalt ja hoovusteni ei jõua nii palju pidurdavat magevett.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.