Hoovusi hoiavad liikvel meresügavuse veevood. Nüüd kirjutavad Austraalia teadlased, et need vood võivad sajandi keskpaigaks nõrgeneda ligi 40 protsendi võrra. Hoovused ise on väga olulised ookeani elustikule, sest need jaotavad üle planeedi laiali elutähtsat soojust, hapnikku, süsinikku ja toitaineid, vahendab BBC News.

Varasemad uuringud osutavad, et kui näiteks Põhja-Atlandi hoovus aeglustuks, muutub Euroopa kliima jahedamaks. Uus raport hoiatab lisaks, et aeglustumise tagajärjel ei pruugi ookean enam suuta siduda endisel määral atmosfäärist süsihappegaasi.

Soolane vajub, mage tõuseb

Osaliselt paneb hoovused liikuma külm ja suhteliselt tihe soolane vesi, mis vajub oma suurema tiheduse tõttu merepõhja suunas. Antraktika liustike sulamise tõttu lisandub ookeani suures koguses magevett, misläbi muutub merevesi ise magedamaks ja selle tihedus väheneb. Nii vajub külm vesi ka aeglasemalt ookeanisügavustesse. 

Teadlaste sõnul on süvamerehoovused kulgenud põhja- ja lõunapoolkeral tuhandeid aastaid võrdlemisi samamoodi. Nüüd on aga hakanud soojenev kliima harjumuspärast ringlust häirima.

Uuringu juhtivautor ja Sydney Ülikooli professor Matthew England võrdles süvamerehoovusi ookeani kopsudega. Uus mudel näitab tema sõnul, et kui üleilmne süsinikuheide jääb praegusele tasemele, aeglustub Antarktika süvahoovus järgmise 30 aasta jooksul üle 40 protsendi. Tegu on professori sõnul kokkuvarisemiseni viiva suunaga.

Töö kaasautori Adele Morrisoni sõnul viib see peagi olukorrani, kus pinnavees ei lahustu enam sedavõrd palju süsihappegaasi. Varem oleks CO2-st küllastunud vesi asendunud merepõhjast üles kerkinud küllastumata veega. Nüüd aga veekihid endist viisi ei vahetu.

Rängad tagajärjed

Aastal 2018 näitas Atlase uuring, et ka Atlandi ookeani veeringlus pole olnud nii aeglane kui praegu tuhatkond aastat. Süsteem muutus töö põhjal märkimisväärselt just viimase 150 aastaga. 

Uuring viitas, et muutused konveierilinti meenutava Atlandi meridiaani pöördringluses (AMOC) võivad jahutada nii ookeani ennast kui ka Loode-Euroopa kliimat. Samuti võivad need mõjutada süvamere ökosüsteeme. 

Adele Morrisoni sõnul mõjuks lõunapooluse süvahoovuse aeglustumine mere ökosüsteemidele ja Antarktikale enesele tugevamini. Esiteks kergitab süvahoovus merepõhjast üles toitaineid, mis on sinna vajunud surnud organismide näol. Nii varustab hoovus toitainetega piirkondlikku  ökosüsteemi ja kalastikku.

Teiseks võib süvahoovuse peatumine viia Morrisoni sõnul tulevikus nõiaringini. See rajab teed soojemale veemassile, mis võib Antarktika jääd veelgi enam sulatada. See võib aga omakorda viia rohkem sulavett ookeani ja aeglustada veeringlust veelgi.

Töös kirjeldatud mudeli proovile panemiseks kulus Austraalia teadlastel rohkem kui kahe aasta jooksul 35 miljonit arvutustundi. Nende mudel osutab, et Antarktika süvamere ringlus võib aeglustuda Põhja-Atlandi hoovusest kaks korda kiiremini.

Raport ilmus ajakirjas Nature.