Teadlased filmisid Jaapanis kalu meres rekordsügavusel
Teadlastel õnnestus filmida enam kui kaheksa kilomeetri sügavusel ujuvaid kalu. Tegu on senise uuringuajaloo kõige sügavamal tehtud omataoliste ülesvõtetega.
Töörühmal õnnestus jäädvustada tigukala Pseudoliparis perekonnast. Täpsemalt jäi ta kaamera ette 8336 meetri sügavusel. Teadlased kasutasid kala tabamiseks Jaapanist lõuna poole jääva Izu-Ogasawara süviku kohal vette lastud kaugjuhitavat maandurit, vahendab BBC News.
Värske jäädvustus edestab senist sügavusrekordit 158 meetriga. Eelmine kõige sügavamal tehtud vaatlus tehti samuti Vaikses ookeanis, ent pisut lõuna pool, merepinnast 8178 meetrit madalamal Mariaani süvikus.
Täitunud ennustus
Kümmekonna aasta eest ennustas Lääne-Austraalia Ülikooli professor Alan Jamieson, et ilmselt leiab merest kalu 8200–8400 meetri sügavusel. Vahepeal on mitmel pool maailmas tehtud vaatlused tema ennustust kinnitanud.
Nüüd õnnestuski teadlastel kaamerasilmaga jäädvustada noort perekonda Pseudoliparis kuuluvat kala. Nad kasutasid selleks kaalutud raamile kinnitatud kaamerasüsteemi, mis sukeldati merre uurimislaeva DSSC Pressure Drop pardalt. Töörühm kinnitas mereelustiku ligimeelitamiseks raami külge ka pisut sööta.
Filmitud isendit kinni ei püütud, mistõttu jäigi täpne liik määramata. Samas püüdsid uurijad kinni trobikonna kalu merepinnale pisut lähemalt, Jaapani süvikust, 8022 meetri sügavuselt. Tegu oli samuti tigukaladega, täpsemalt liigi Pseudoliparis belyaevi esindajatega. Teadaolevalt on need seni kõige sügavamalt kinni püütud kalad.
Õige varustus
Tigukalu on praeguseks teada üle 300 liigi. Neist enamik elutseb tegelikult madalas vees ja neid kohtab sageli jõesuudmetes. Ometi on tigukalad kohastunud eluks Maa pooluseid ümbritsevates jahedates meredes.
Ühtlasi tulevad nad toime ka maailma põhjatumate süvikute äärmuslikes rõhutingimustes. Ligi kaheksa kilomeetri sügavusel peavad nad taluma enam kui 80 megapaskalini küündivat rõhku – seda on 800 korda rohkem kui merepinnal.
Tigukalade edu saladus on nende tarretist meenutav keha. Kasuks tuleb seegi, et neil pole ujupõit: elundit, mida kasutavad mitmed kalad oma ujumissügavuse reguleerimiseks. Viimaks sobib süvikueluks tigukalade toitumisviis – nad on imitoitujad, kes söövad süvikutes elutsevaid tillukesi koorikloomi.
Professor Alan Jamiesoni sõnul leidus kalu Mariaani süvikust sügavamalgi, sest Izu-Ogasawara süviku vesi on pisut soojem. Ta ennustas õigesti, et sügavikus leidub kalu, ja need kalad on just tigukalad.
Toimetaja: Airika Harrik