27. novembri jäävihma selgitus

"Praegune olukord oli seotud Venemaal tasapisi ittaliikuva antitsükloniga. Viimaste päevade miinuskraadide kohal on olnud mitu kraadi sooja, ca 1–2 kilomeetri kõrgusel. Inversioon tekib, kui maismaa tugevasti sügisel ja talve jahtub, selle kohal aga püsib soe õhukiht ning antitsükloni lääneservas püsiv lõunavool seda ka soodustab," selgitas Jüri Kamenik.

Jäävihma või jäätuvat vihma näeb enamasti siis, kui temperatuur tõuseb või langeb väga kiiresti. Jäätuva vihma korral külmub vesi maapinda tabades. Jäävihma puhul tabavad maapinda väikesed jääkuulikesed, mille sees on vedelas olekus vesi, mis kuuli purunedes sealt välja valgub.

Sademe täpne tüüp sõltub sellest, kuidas õhutemperatuur kõrgusega muutub. Seal, kus tekib lumehelves, on temperatuur nullist madalam. "Vahepeal on selline kiht, kus see lumehelves täielikult või pooleldi ära sulab. See ei pea täielikult veeks sulama, vaid võib olla midagi vahepealset. Kuid kui maapinnal on jäätumispunktist madalam temperatuur ja sade ise suhteliselt nullilähedase temperatuuriga, siis ongi väga suur tõenäosus, et see uuesti külmub,'' selgitas Piia Post.

''Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga. See toob madalamatelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm miinuskraadidega õhukiht,'' laiendas Tartu ülikooli geograafiatudeng ja ilmahuviline Jüri Kamenik.

Tekkiva jäite ja kiilasjää näol on tegemist väga lokaalse nähtusega. Siinkohal pani Post diktoritele südamele, et nad ilma teadustes ikka õigeid mõisteid kasutaks. ''Räägitakse jäitest, aga jäide on tegelikult jää puuokstel ja igasugustel teistel pindadel, mis pole maapind,'' märkis atmosfäärifüüsik.

Post tõi lisaks välja, et pilvedes on suur osa sadest jäätunud olekus ka suvel. ''Kõige olulisem sõnum on alati meie laiustel see, et pilves endas on sade lumena. Lihtsalt kõrgusel, kus sade tekib, on sellised temperatuurid,'' laiendas atmosfäärifüüsik.

Jäätuva vihma ja jäävihmaga seonduvate ebameeldivate üllatuste vältimiseks soovitab Post hoolikalt ilmateadet jälgida. Reaalsete mõõteandmete ja atmosfäärimudelite alusel saab nende esinemist prognoosida ette suure täpsusega. ''Ilmateenistus ennustab seda ette väga toredasti," märkis dotsent.

Järgnevalt on Jüri Kameniku poolt toodud allajahtunud sademete lühikirjeldus: