Teadlased prognoosivad, et aastaks 2050 on maailmameres rohkem prügi kui kalu. Projekt "Blastic" uuris, kuidas jõuab plastprügi Läänemerre ja mida teha selleks, et kilekoti kõrval ujuks edaspidi ka räim ja kilu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi Tallinna lahte jõuab võrreldes teiste Läänemere maadega ka tavatult palju klaasi ja vahtplasti, on kõige levinum mereprügi pealtnäha süütu suitsukoni.

"Peaaegu pool merre suunatavast prügist on suitsukonid ja filtrid, mis Tallinna linna territooriumilt linna jõuavad," ütles Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora.

Tänavale visatud konid võib merre kanda tuul, aga on ka otsetee. Üle poole Tallinna sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Nii et kui suitsukoni poetada kanalisatsioonikaevu, nagu seda linnapildis sageli näha võib, surfab koni elegantselt merre.

Suitsukonid on globaalne keskkonnaprobleem. Sigaretifiltris sisalduvasse mikroplasti imenduvad mürkained. Konid satuvad sageli kalade kõhtu ja leiavad nii tee toiduahelasse.

"See on just sellise mõõduga prügi meres, mida mereelukad hakkavad sööma ja sealt edasi on ta suure tõenäosusega selle sama suitsetaja toidulaual," tõdes Moora.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek ütles, et mikroplast jõuab merre ka läbi pesumasina.

"Plastkiudu sisaldavate riiete, fliiside, spordiriiete pesemisel jõuab reovette ja puhastisse mikroplasti. Vähemasti mõned uuringud väidavad, et heal juhul pool suudetakse siduda reoveesettesse ja teine pool läheb otse edasi," sõnas Eek.

Euroraha toel läbiviidud projekt Blastic töötab koos Tallinnaga välja tegevuskava mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ütles, et tähtis on tõsta teadlikkust. Ta korjas enne intervjuud mere äärest peotäie prügi ja märkis, et see oli vaid murdosa sellest, mida ta jalutuskäigu jooksul nägi. "Väga palju prügi, mis meres leidub, on pärit maismaalt," lausus ta.