Briti teadlased selgitasid välja, et kui putukavastsed söövad mikroplasti ehk viiest millimeetrist väiksemaid plastitükke, siis võivad need tükid neil kehas püsida veel ka valmikueas.

Siit aga tuleneb, et plastitükid võivad jõuda ka lindude ja muude olendite sisse, kes putukaid söövad.

Readingi Ülikooli ja Belfasti Ülikooli teadlased viisid sääsevastsete kehasse pisikesi polüstüreeni tükikesi. Nad tegid kindlaks, et need tükikesed püsisid kehas ka läbi moonde, kui sääse vastsest sai sääse valmik.

Tiivuliste sääskede sisemuses jõuab plastsaaste sel moel mageveekogudest, kus toituvad vastsed, õhku, kus lendavad valmikud, ja satuvad siis mõnikord paratamatult ka mõne linnu nokka.

Kuid sääski söövad ju veel ka kalad, kahepaiksed, imetajad ja mõned suuremad putukadki, nagu kiilid.

Loomade kõhus võivad korrapäratu kujuga plastiosakesed haakuda kokku suuremateks klompideks, mis segavad seedimist. Lisaks sellele sisaldab plast toksilisi ühendeid.

Igal aastal satub loodusse miljoneid tonne plasti.

Uuringu autorid Rana Al-Jaibachi, Ross Cuthbert ja Amanda Callaghan kirjutavad oma avastusest ajakirjas Biology Letters.