ÜRO kliimaraport: kliimasoojenemine hoogustub

Kliimamuutuste ohjeldamine sõltub sellest, kui palju suudetakse lähikümnenditel vähendada õhku paiskuvate kasvhoonegaaside hulka.
Kliimamuutuste ohjeldamine sõltub sellest, kui palju suudetakse lähikümnenditel vähendada õhku paiskuvate kasvhoonegaaside hulka. Autor/allikas: Felix Tchverkin/Unsplash

Möödunud kümnendi keskel sõlmitud Pariisi kliimaleppe raames seadsid riigid üle maailma eesmärgiks ohjata kliimasoojenemist võrreldes tööstuseelse perioodiga nii, et ideaalis jääks see alla 1,5 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) värske raporti järgi soojeneb maa keskmine õhutemperatuur 1,5 °C võrra aga juba 2030. aastate alguseks.

Asi läheb hullemaks, see on garanteeritud, sõnas raporti kaasautor Lina Maerns, kes on USA riikliku atmosfääriuuringutekeskuse kliimateadlane. Kliimamuutused on kiired ja muutuvad aina intensiivsemaks, lisas valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu aseesimees Ko Barrett. 

Võrdluses tööstuseelse perioodiga on praeguseks kliima soojenenud 1,1 °C võrra. Tulemused näitavad, et viimastel aastatel on kliimasoojenemine hoogustunud.

Sõltuvalt sellest, kui palju suudetakse vähendada globaalset süsinikuheidet, kirjeldab raport viit tulevikustsenaariumi. Kolme puhul nendest ületab kliimasoojenemine tööstusrevolutsiooni eelse taseme 2 °C kraadi võrra, tuues kaasa varasemast tõsisemad kuumalained, põuad ja üleujutused.

Raport sedastab, et sedalaadi soojenemist aitaks vältida, kui lähikümnenditel kasvuhoonegaaside heidet ulatuslikult vähendataks. Maksimaalse pingutuse korral võiks aastaks 2100 kliimasoojemine olla 1,4 °C.

Üle 3000-leheküljelist raportist, millesse panustasid ühtekokku 234 teadlast, selgub, et kliimasoojenemine kiirendab juba praegu meretaseme tõusu ning kasvatab äärmuslike kliimatingimuste, näiteks üleujutuste, tormide ja kuumalainete, esinemissagedust. Samuti tugevnevad troopilised tsüklonid, kahanevad Põhja-Jäämere jäämassiiviid ja sulab igikelts. Raport ennustab nende trendide süvenemist.     

Näiteks kuumalained, mis varem leidsid aset korra 50 aasta jooksul, toimuvad teadlaste sõnul nüüd korra kümne aasta jooksul. Kui kliima soojeneb samas veel ühe kraadi võrra, sagenevad need kahe korrani seitsme aasta jooksul.

Samuti selgub, et planeedi soojenemine põhjustab aina enam äärmuslike ilmastikutingimuste koosesinemist. See juhtub praegu näiteks Ameerika Ühendriikide lääneosas, mida kurnavad üheasegselt kuumalained, põud ja metsatulekahjud. Äärmuslik kuumus põhjustab ulatuslikke metsatulekahjusid ka Türgis ja Kreekas.

Raporti järgi on osa kliimamuutuste põhjustatud kahjusid tagasipöördumatud sajandite või isegi tuhandete aastate jooksul. See puudutab näiteks jääkilpide ahenemist, meretaseme tõusu ja ookenide hapestumist. Raporti järgi on kindel, et meretase tõuseb sajandi keskpaigaks 15–30 sentimeetri võrra.

Kliimamuutuste taga on õhku paiskuvad soojust siduvad kasvuhoonegaasid. Kliimasoojenemises mängivad oma osa ka loodusjõud, kuid nende roll on inimtekkeliste teguritega võrreldes oluliselt väiksem, seletades temperatuuri tõusu maksimaalselt 0,1–0,2 °C jagu.

Kõik, mis kliimamuutuste pidurdamiseks ette võtame, tasub ennast ära, sõnas raporti kaasautor Claudia Tebaldi, Vaikse ookeani loode riikliku labori teadur. Ta lisas, et kui me ei saavuta 1,5 °C eesmärki, saab see olema valus, kuid alla ei tohiks sellegipoolest anda.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: