Inimtekkeline saaste vähendas üleilmset temperatuuritõusu pool kraadi

Pilved reguleerivad Maa kliimat, peegeldades päikeseenergiat maailmaruumi tagasi ja neelates osa maapinnalt lahkuvast soojuskiirgusest. Teadlased teavad aina paremini, kuidas inimtegevus ja globaalne soojenemine mõjutavad pilvede omadusi ja suuresti tänu sellele on kliimaprognoosid täpsemad kui eales varem.
ÜRO värske kliimaraporti kohaselt teame kaheksa aasta taguse ehk eelmise kliimaraporti ilmumisajaga võrreldes poole täpsemalt, kui palju soojenemist üks tonn CO2 põhjustab.
Kasvuhoonegaasid soojendavad, saasteosakesed jahutavad kliimat
"Kasvuhoonegaasidest on enamik inimesi kuulnud, aga teine vähemtuntud viis, kuidas inimene kliimat mõjutab, on mikroskoopiliste saasteosakeste atmosfääri paiskamine. Inimtekkelised saasteosakesed tekivad samuti peaasjalikult fossiilkütuste põletamisest. Need jahutavad kliimat ehk mõnevõrra kompenseerivad soojenemist, hajutades päikesekiirgust tagasi maailmaruumi ja muutes pilvi heledamaks," märkis Tartu Ülikooli füüsika instituudi atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll.

Teadlane lisas, et sellal, kui kasvuhoonegaaside soojendava mõju tugevus on aastakümneid väga täpselt teada olnud, siis saasteosakeste mõju tugevus on suhteliselt suure määramatusega: "Kuna me nüüd teame paremini, kuidas saasteosakesed pilvi mõjutavad, siis teame ühtlasi, kui tugev inimmõju on põhjustanud tänaseks aset leidnud ühekraadise globaalse temperatuuri tõusu."
"Kui inimese õhku paisatud kasvuhoonegaasid on kliimat võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse perioodiga soojendanud umbes poolteist kraadi, siis saasteosakesed on sellest umbes pool kraadi maha võtnud. Seega kui soojendamist osaliselt kompenseerivat mõju ei oleks, siis oleks praegune globaalse temperatuuri tõus umbes 50 protsenti suurem," selgitas Toll.
Pilved võimendavad soojenemist
Inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest põhjustatud soojenemine käivitab kliimasüsteemis rea looduslikke tagasisideprotsesse, mis võivad soojenemist nii võimendada kui ka nõrgendada. "Globaalne soojenemine mõjutab oluliselt ka pilvede omadusi. Kõrged pilved soojendavad kliimat ja madalad jahutavad. Kui aluspinnatemperatuur tõuseb, muutuvad erinevat tüüpi pilvede hulk ja omadused," rääkis kaasprofessor.

Eri aspekte arvesse võttes on soojenemise summaarne mõju pilvedele selline, et nad võimendavad kliimasoojenemist. "Nüüd me teame täpsemalt, kui suur see võimendav mõju on. See on ka oluline põhjus, mille tõttu on kliimaprognoosid täpsemaks läinud. Me saame täpsemini ütelda, kui palju ühe tonni CO2 õhku paiskamine Maa temperatuuri tõstab," sõnas uurija.
Täpsemad kliimaprognoosid aitavad teha paremaid kliimapoliitilisi otsuseid
Tänu täpsematele kliimaprognoosidele teame paremini, kuidas sõltuvalt kasvuhoonegaaside heitkogusest globaalne soojenemine mõjutab looduskeskkonda ja inimühiskonda.
"ÜRO keskkonnaprogrammi raporti kohaselt ei ole tänaseks erinevate riikide poolt võetud konkreetsed kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks piisavad rohkemaks, kui hoida sajandi lõpuks globaalset soojenemist kolme kuni nelja kraadi piires. Isegi tänaseks atmosfääri juba paisatud kasvuhoonegaasid ei ole kogu oma soojendavat mõju jõudnud veel esile kutsuda ja kliimamuutustega tuleb ka kohaneda," rääkis Toll.
Kaasprofessor tõi välja, et rohepööre on kulukas, aga tegevusetus on pikemas perspektiivis oluliselt kulukam. "Oluline küsimus on, kuidas saavutada senisest edukam rahvusvaheline koostöö ja globaalne rohepööre. Globaalsed jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks loodetavasti tugevnevad, et need oleks paremas vastavuses teaduslike teadmistega kliimamuutusest ja selle mõjudest," sõnas Toll.