X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kliimaeesmärgid jätaks enamiku gaasi- ja naftavarudest maapõue

Maasse peaks jääma ligi 60 protsenti naftast ja 90 protsenti kivisöest.
Maasse peaks jääma ligi 60 protsenti naftast ja 90 protsenti kivisöest. Autor/allikas: Jayjay P/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Selleks, et tulevikus piirduks üleilmne temperatuuritõus pooleteise kraadiga, tuleb inimestel puutumata jätta hulganisti fossiilkütuseid. See tähendab, et kasutamata jääks ligi 60 protsenti teadaolevatest nafta- ja 90 protsenti kivisöevarudest, osutab Briti teadlaste uuring.

Aastal 2015 kirjutasid 196 osalist alla Pariisi kliimaleppele. Leppes seati sihiks hoida üleilmne temperatuuritõus alla kahe kraadi, kuid eelistatavalt pooleteise kraadi piires. Sealt peale osutab näiteks rahvusvahelise kliimamuutusepaneeli raport, et eesmärgi saavutamiseks peab maailm kohemaid kärpima oma fossiilkütuste tarbimist, vahendab Ars Technica.

Londoni ülikooli kolledži uurijad mudeldasid, kui palju fossiilseid kütuseid tohib täpselt põletada, et hoida seejuures maakera keskmist õhutemperatuuri tõusmast võrreldes tööstusajastueelse ajaga rohkem kui 1,5 ºC võrra.

Uus uuring kinnitab, et inimtekkeline saaste peab kohe ja järsult vähenema. Uurimus jätkab 2015. aastal ilmunud teadustöös alustatut. Toona huvitas uurijaid, millisel juhul jääb temperatuuritõus tõenäoliselt kahe kraadi piiresse. Siis näitas mudel, et üle maailma tuleks kasutamata jätta kolmandik kogu naftast, pool gaasist ja üle 80 protsendi kivisöevarudest. Nüüd annab uus uuring veelgi karmimad soovitused.

Õnnestumine on õnnemäng

Äsjase uuringu järgi tuleb 2050. aastaks maapõue jätta vähemalt 60 protsenti nafta- ja metaanivarudest ning 90 protsenti maailma kivisöest. Isegi kui see kõik õnnestub, on temperatuuritõusus pooleteise kraadi piiresse jäämise tõenäosus vaid 50 protsenti. 

Uuringus soovitatud piirangud tähendavad paljude fossiilkütuseprojektide seiskamist üle maailma. Veelgi enam, nafta- ja gaasitööstus peaks sajandi keskpaigaks igal aastal kolme protsendi jagu kahanema. Ühtlasi tähendab soovitatu, et enamik maailma tootjaid peab saavutama tippvõimsuse juba praegu või järgmise kümnendi jooksul.

Autorid märgivad, et nende soovitatud muudatused jäävad tõenäoliselt liiga tagasihoidlikuks. Osalt seetõttu, et mudel arvestab tehnoloogiatega, mis võimaldavad vähendada juba õhus leiduvat süsiniku hulka. Näiteks saab püüda ja talletada süsihappegaasi. Samas pole selge, kui kiiresti süsinikku püüdvad süsteemid laialdasemalt käiku lähevad. Igal juhul tuleb temperatuuritõusu ohjeldamise kindlamaks õnnestumiseks loobuda veelgi rohkematest fossiilkütustest.

Seni pole vajalikud heitekärped veel teoks saanud. Näiteks märkisid teadlased ÜRO kliimaraportis 2019. aastal, et maailma valitsused plaanivad 2030. aastaks toota praegusest viiendiku võrra rohkem fossiilkütuseid. Uuringu autorite sõnul nihutab fossiilkütuste jätkuv tootmine seega inimkonda kliimalepetes taotletust kaugemale.

Jutt käib tervest maailmast

Briti teadlased vaatlesid oma uuringus maailma regioonide kaupa, sest piirkonniti tuleb saastet ja tootmist piirata erineval määral. Soovitatud muutused pakuvad ilmselt peavalu riikidele, kelle majandus toetub suuresti nafta- ja õlitööstusele. Nimelt võivad kliimaeesmärgi poole püüdlemisega kaasneda ajutised tootmiskeelud ja kõrgemad süsinikumaksud.

Uuringu ühe autori Steve Pye sõnul peavad tootjad ja investorid mõistma, et raha paigutamine fossiilkütustesse ei haaku maailma kliimaeesmärkidega. Samas märgivad uurijad, et kütusetööstuse osapooled vajavad üleminekutoetusi. Kasvuhoonegaase õhku paiskavatesttööstusharudest sõltub sageli ka arengumaade käekäik. Uurijate sõnul peaksid arenenud riigid arengumaid sel üleminekul toetama.

Süngetele ennustustele vaatamata on maailmas siiski veel lootust, leiavad autorid. Taastuvenergiate hind kukub ja elektrisõidukid koguvad populaarsust. Uuringu autori James Pryce'i sõnul on pooleteise kraadi piiresse jääv soojenemine tehniliselt saavutatav. Pigem on küsimus tema sõnul poliitilises tahtes panna vastu kiusatusele ammutada maapõu kütustest tilgatumaks.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: