Teadlased teavad, et inimeste kognitiivsed võimed kahanevad, kui süsihappegaasi hulk sisse hingatavas õhus kasvab liiga suureks.

Nüüd on Kristopher Karnauskas Ameerika Ühendriikidest Boulderi Colorado Ülikoolist ja ta kolleegid lähemalt analüüsinud, kuidas kasvuhoonegaaside mitmesuguste globaalsete emissioonistsenaariumide korral võiks muutuda süsihappegaasi tase maailma majade siseruumides.

Kui kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ei pidurdata, siis tõuseb süsihappegaasi osakaal atmosfääris praeguselt 410 miljondikosalt järgmiseks sajandivahetuseks 930 miljondikosani. Sedamööda, kuidas tõuseb süsihappegaasi tase välisõhus, tõuseb ta tase ka siseõhus.

Karnauskas ja kolleegid arvutasid välja, et tüüpilises sajandivahetuseaja klassiruumis, kus õpilased loomulikult ka hingavad ja eritavad nii õhku veel süsihappegaasi juurde, võib selle gaasi osakaal seetõttu küündida lausa 1400 miljondikosani.

Teiste teadusuuringute tulemusi ekstrapoleerides oletavad Karnauskas ja ta kaaslased, et sellise süsihappegaasitaseme juures võiksid lihtsamat otsustamist nõudvate ülesannete lahendamise tulemused olla 25 protsenti kehvemad kui tänapäeval.

Keerukamat strateegilist mõtlemist nõudvate ülesannete lahendamine võib õpilastel minna tänasega võrreldes aga lausa 50 protsenti kehvemaks.

Kurb on see, et ka klassiruumi tuulutamine aitab tulemusi ainult mõnevõrra parandada, sest ka välisõhus on ju süsihappegaasi tase selleks ajaks tõusnud.

Pigem tuleks süsihappegaasi õhust aktiivsemal moel kõrvaldada, kas siis keerukama ventilatsioonisüsteemiga või, veel parem, globaalse emissiooni piiramise meetmete abil.

Oma uuringust kirjutavad Karnauskas ja kaasautorid ajakirjas GeoHealth.

Seniks aga nautigem võimaluse korral värsket kevadõhku, unustamata seejuures, mis on kaks pluss kaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.