Teadlased esitlesid planeedisõbralikku toidusedelit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toitumissoovituste kohaselt peaks söödava liha hulk oluliselt vähenema, loomset valku hakkaksid asendama suuresti kaunviljad ja pähklid.
Toitumissoovituste kohaselt peaks söödava liha hulk oluliselt vähenema, loomset valku hakkaksid asendama suuresti kaunviljad ja pähklid. Autor/allikas: Edgar Castrejon/Unsplash

Ühtaegu planeedi kasvava elanikkonna ära toitmiseks ja Maa ökosüsteemide säilitamiseks on inimeste toidusedeli radikaalselt muutmine möödapääsmatu, järeldab 37 teadlasest koosnev rahvusvaheline töörühm.

Maailmas tervikuna peaks vähenema tarbitava liha hulk poole võrra, tarbitavate taimsete valkude ja köögiviljade hulk aga kahekordistuma. Nädalas võiks soovituste kohaselt süüa punast liha seega vaid sada grammi. See vastab näiteks keskmist mõõtu burgerile. Kala või linnuliha võib süüa kaks korda rohkem ehk umbes 200 grammi.

Võrdlusena sõi iga inimene Eestis 2017. aastal sea- ning veise- ja lambaliha keskmiselt kokku peaaegu 54 kilogrammi. Sõltuvalt täpsest piirkonnast erineb jõupingutuste ulatus seega märkimisväärselt. Eurooplased tervikuna peaksid vähendama söödava loomaliha hulka 77 protsenti ja sööma 15 korda rohkem pähkleid ja seemneid, et anda kliimamuutuste pehmendamiseks oma õiglane panus.

Komisjon eesotsas Walter Willettiga Harvardi Meditsiinikoolist juhtis samas tähelepanu, et toidusedeli muutmisest tõuseks kasu ka inimestele endile. Hinnanguliselt sureb ebatervisliku toidu söömise tõttu oodatust varem 11 miljonit inimest.

Toitumissoovitused sarnanevad autorite sõnul näiteks Vahemere toidusedelile. Teisalt napib Vahemere toidusedeli kasulikkuse kohta põhjapanevaid uuringuid. 2013. aastal selle põhjalikkuse ja ulatuse tõttu rohkelt kõneainet leidnud PREDIMEDI uuring eemaldati möödunud aasta juunis teaduskirjandusest. Autorid ei juhuslikustanud uuritavaid katserühmi piisavalt hästi.

Parandatud artiklis oli töörühm siiski veendunud, et Vahemere dieet vähendas koos täiendavalt pähklite söömise ja oliiviõli tarbimisega võrreldes lihtsalt rasva tarbimise vähendamisega südamerikete arvu.

Päevas tarbitavate rasvade ja süsivesinike osakaalu poolest langevad nüüd esitletud toitumissoovitused kokku Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Samuti selgus hiljutisest metaanalüüsist, et päevas rohkem kiudaineid ja täisteratooteid süües väheneb nii üldine suremus ning risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, soolevähki ja II tüüpi diabeeti.

Samas on toonud teised eksperdid toitumissoovitusi kommenteerides välja, et eeldiabeediga inimeste jaoks moodustavad süsivesikud liiga suure osa. Toitumiskonsultant ja psühhiaater Georgia Ede viitas lisaks , et autorite analüüs põhineb kliiniliste katsete asemel liigselt epidemioloogilistel uuringutel. Need ei pruugi anda valdkonna keerukuse tõttu põhjuse ja tagajärje seostest täpset ülevaadet.

Vältimatu probleem

Üleilmse temperatuuritõusu pidurdamisel on aga muutused toidu tootmises ja toidusedelis vältimatud. Möödunud aasta novembris avaldatud raporti kohaselt moodustavad toidu tootmisega seotud emissioonid maailma kõigist kasvuhoonegaasidest umbes kolmandiku. Seda on vähem, kui kulub inimeste transpordiks ning hoonete kütmiseks, valgustamiseks ja jahutamiseks.

Kliimamuutuste mõjul tõotab toidu tootmiseks kulutatav energiahulk äärmuslike ilmastikunähtuste ja põudade sagenemise tõttu veelgi kasvatada. Nõnda tuuakse värskes ülevaates ka välja, et aastal 2050 kümne miljardi inimese jätkusuutlikult ära toitmiseks tuleb vähendada ühtlasi raisku mineva toidu hulka poole võrra. Praegu moodustab see toodetavast toidust ligikaudu 15 protsenti.

Toimetaja: Jaan-Juhan OIdermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: